Kõo krono mõisa rentherra Georg Otto tulli koggokonna kohtu ette ja kaebas, et moisa sullased, kes moisa ma peal ellawad ja 3 päewa näddalas peawad moisale teggema, wasto pannewad ja ütlewad, et meil suggugi ei olle tarwis egga öigus päiwi tehha ja ollema ka 2 korda rehhe polele peksmata jätnud ja õhto ärra läinud, wannast aiast ei minnema senna rohkem kui 12 koormad üllese ja olnud selle pekso tarwis poleks päwaks 13, 14 ja 15 inni- töle antud sanud, nemmad agga mitte rehte walmis ärra peksnud; ütlema ka, et tullewa aasta moisa maad muidogi nendele antud sawad, mis neil prugib siis nüüd päiwi tehha. Hans Kiimann ja Jürri Pödra ollema keigi teiste tagga kihhotajad ja nemmad annud ka teistele nou ja üttelnud, et kui moisa rehhepeksmise jures 1 kord wihko lötud saab, on sest kül; nisammo wastopanniat ja keik suggo roppo jutto ja koeruse teggiat ja wasto räkiat ollema Ado Paia ja Hans Supp. - Wiimaks läinud omma wasto pannemisega rehhepeksmise jures ni kaugele, et Kesknäddal, sel 6mal Septembril 1872 kello 6 aial öhto sanud rehhi pöllema süitatud.

Selle peale läksid kohtumehhed ja walla wannem moisa rehhe jure sedda asja watama ja läbbikatsuma ja leidsid et se rehhi põllema olli pistetud, mis kül rahwast jälle ärra kustutud sanuud, sest keik polele pöllend turpad ollid nähhe.

Põllema pistminne olnud, ni kui sedda rehhe pappid Jürri Allik, Mihkel Käosaar ja Jürri Ruddi tunnistasid, sel 6mal Septembril s.a. õhto kello  6 aial kui rehhelised keik alles seäl olnud. - Ühhes rehhe pole peal olnud kül tuld ahjus agga teisel pool, kus pöllema hakkanud, ei olle suggugi tuld olnud; - rehhi hakkanud essite turpa unniko seest, mis rehhe seina luhtaugo ees ülles lautud, suitso wälja aiama, nemmad läinud watama ja leidnud rehheseina luhtaugo kohhas turpa unniko sees wäljaspool rehhe ullo all tulle, ja aianud rahwa kokku ja kustutanud ärra. -

Siis sai se assi koggokonna kohtu ees ette woetud ja järrel kulatud ja läbbi katsutud.

Rehhepap Jürri Allik tulli kohtu ette ja ütles et need möisa ma peal ellawad moisa sullased 2 korda wastopannud, rehhepeksmise jurest ärra läinud ja rehhe polele jätnud, sest et päwa aia ärra wiitnud ja siis omma jäo to polele jätnud, - wasto pannemisse asja kihhotajad olnud keige ennam Hans Kiimann, Jürri Pödra, Ado Baja ja Hans Sup.

Et rehhi põllema pistetud sanud woib temma julgest tunnistada, agga kes sedda teinud, ei tea temma. -

Ado Paia lubbanud weel tema habbeme walja kiskuda, kui kelanud koerust teggemast tüdrukutega.

Rehepap. Mihkel Käosaar ütles, et temma sedda kuulnud, kui Hans Kiimann ja Jürri Pödra teistele üttelnud, et rabbamise jures rohkem rukki wihko ei woi lüa kui üks kord ja teisi rehhelisi ka käskinud nönda tehha, jätnud ka kaks kord rehhe polele peksmata ja läinud ärra, - kes rehhe põllema pistnud, ei tea temma.

Rehhepap Jürri Ruddi ütles, et sullased 2 korda rehhe polele jätnud ja wasto hakkanud, - kes rehhe põllema pistnud ei tea temma. - Ado Paja olnud essimenne rehhe töölt ärra minneja ja teiste kutsuja. -

Sullane Ado Paia Töno Loigo pois ütles, et nemmad rehhe kül 2 korda polele jätnud ja ärra läinud, agga se olnud selle pärrast, et paljo üllewal wilja olnud pantud ja nemmad tööd ei olle joudnud päwaga ärra tehha. Kes rehhe põllema pistnud ei tea temma.-

Sullane Jaan Põdra, Hindrek Nurga pois, ütles et Ado Paia ja Hans Supp essimesed wasto hakkajad kja ärra minniat olnud ja kõik suggo koeruse teggiat ja tüdrukute söimajat.

Jaan Paal ütles ka, et 2 kord rehhi polele peksmata jänud, teised läinud ärra siis temma läinud ka; - kes rehhe põllema pistnud ei tea temma.

Karel Pärt ütles ennesid 3 korda rehhe peksmisse aeg sönud, wiimaks läinud pikka peale pimmedaks, siis nemmad läinud ärra ja rehhi jänud polele. - Kes rehhe pöllema pistnud ei tea temma. -

Moisa wallitsus kaebas weel et Jürri Pödra rehhe kustutamise aegus Kurradid wandunud ja polle tahtnud abbiks olla. -

Jürri Pödra ütles kül rehhe polele 2 kord jätnud, agga olnud ni paljo peksa et ei olle päwaga joudnud ärra tehha: - temma wandunud küll kurradid rehhe kustutamise aegus; agga selle pärrast et ei olle wet olnud. - Kes rehhe pöllema pistnud, ei tea üttelda.

Sullane Jaak Pilkowski tunnistas möllemi korra aegus, kui rehhe polele jätnud 13 rehhelist olnud ja 24 koormad rukkid päwas peksa. - Ütles et rehhi põllema pistetud on, kes sedda teinud ei tea temma. -

Lowisa Leht, Jürri Keldre tüdruk ütles kuulnud, kui Hans Kiimann teisi ülles kihhotanud ja üttelnud kül ollema kui üks kord wihko lödama, - kes rehhe pöllema pistnud, ei tea temma. -

Hans Sup ütles, et nemmad rehhelised, keik ühhe korraga ärra läinud ja rehhe polele jätnud. -

Hans Kiimann ütles et nemmad rohkem ei tahha tehha kui endise rentherra Zwiebelbergi aegus, arwas rehhe põllema pistetud, kes sedda teinud, ei tea tema.

Kohto küssimise peale ei ütelnud Hans Kiimann omal ühtigi tö kontrahtid ollema, muud kui su sönnaga tehtud sullase kaup.

Kubjas Mart Kalm tunnistas, et Jürri Põdra ja Hans Kiimann mitto korda üttelnud, et neile ammugi se õigus tulnud ja mamõetjad sadetud kruntid wälja moetma, agga moisa rentnik Otto ja walla wannem aianud mamöetjad taggasi egga ei andma öigust wälja, neil ei ollagi öigus päiwi tehha.

Moistus. Et ühtigi märki ei woinud sada, kes rehhe tahtnud ärra pölletada, jättis kohhus sedda asja järrel kulamise alla, kunni süüdlane awwalikuks saab. -

Wastohakamise eest agga moistis kohhus et need essimessed ülleskihhotajad ja tülliteggiat trahwitud sawad, nimmelt: Hans Kiimann saab 25 hopi witsa hirmo; Ado Paia 15 hopi; Hans Supp. 15 hopi witso ja Jürri Pödra 3 päwaks wee ja leiwa peale puri. -

Kõo moisa walitsus kulutas et Jürripääw 1873 oma kohtade peält ärra lähhewad, Jürri ja Tõno Loik, Jüri Laur, Ado Paal, Jüri Pödra, Jaak Pihkowski, Andres Kits ja Hans Kiimann. -

Peakohtumees Mihkel Anweldt [allkiri]

kohtumees Jaan Erm [allkiri]

dito - Jürri Ibrus XXX