Tulli ette Jaan Tamm Juusa tallust ja kaebas, et ärakoolnu Johan Mansdorf tema käest kartofli ja lamba nahkad wõtnu, nõuap selle eest 11 Rublat, nenda kui protokoll N130 om laebatu, kaebaja nõuap see raha summa kätte saada.

Mansdorfi perrandaka Michel Lewit tulli ette ja wastap, et tema sääratse rechnugi ja nõudmist mitte wasta ei woi wõttasele, mis perrast Jaan Tamm oma wõlgo siis nõudnu ei ollewad kui Johan Mansdorf essi ellanu, sest kui Mansdorf aige olnu, ei olle ütski tulnu wõlgo selletama.

Tunnistaja Ann Tedder ütlep, et tema kül nännu kui Jaan Tamm üts kord Johan Mansdorfil wilja ja kartoflit toonu, aga tema ei olle kuulnu, mis hina eest ne wilja ja kartoflit toodu, kas masmatta ehk ärramastu, ei tia tunnistaja üttelda.

Tunnistja Jaan Erm ütlep, et tema ollewad man olnu kui Mansdorf Jaan Tammi käest 6 lamba nahka a' 1 Rubla eest wõlgo wõtnu, tol korral jäänu raha neide nahku eest masmatta. Kas Mansdorf perrast se raha äramasnu, ei tia tunnistaja üttelda. Tema, Jaan Erm ollewad essi ne nahkad Mansdorfil kaskast ärahumblenud.

Mõistus: Tunnistuse wälja ütlemise perra om Jaan Tamm ära koolnu Johan Mansdorfil 6 lamba nahkad müinu ja raha masmatta jätnu, peab Mansdorfi warrandus tema perrandaja neide nahku eest 6 Rubla ärramasma, aga keswi ja kartofli eest jääb Jaan Tamm omast nõudmist ilma selle, et tunistus ei olle, et wilja ja kartofli eest raha masmatta jäänu.

Mõistus saije kuulutedus §773 selletamisega.