Ette tullid Halliko walla wallitsus ja nõumehhed ja nõwwawad, et wanna walla I wöörmender M. Laumets kes olla wannema assemik olli lahti sai ametist agga temma rehnungid wäega seggased on, siis palluwad wallawallitsus ja nõumehhed koggukonna kohhut , need all nimmetud seggadusse asjad selletada: kui
1. On wallawannema assemik M. Laumets ülleminnewa aasta 1878 pearahha rehnungi kroonu pearahha summa ülles pannud kui senna ärra maksetud on nõwwawad wallawallitsus ja nõumehhed, et se ülle jäänud rahha walla kassuks sisse maksetud saab.
2. On nimmetud Mihkel Laumets, ülleminnewa aasta 1873 pearahha rehnungi maksjad need kes endid weel ennem ülles annud kui pea rahha ramatus seisma peab, kus keikide maksjate nimmed seiswad, kes pearahha maksawad walla wallitsus ja nõumehhed nõwwawad, et se rohkem sisse wõetud pearahha walla kassuks ärra maksetud saab.
3. On nimmetud M. Laumets ülleminnewa aasta 1878. kasso willja pool rohkem sisse wõtnut kui kohtu poolt on lubba antut, ehk ramatu ülles tähhendud, nõwwawad wallawalitsus ja nõumehhed, et se rohkem sisse wõetud willi taggasi maksetud saab.
Punkt 6. peale said keik walla waesed kokku kutsutud ja andsid ülles kui paljo kegi willja Maggasist sanud on ülleminnewa aasta 1878. wilja summa, mis on saan 1 Tsetwert 16 Kar. rukkid ja 48 karnitsad Odre.
4. On nimmetud M. Laumets priimakso willja ülle minnewa aasta 1878 rohkem sisse wõtnut, kui wällja maksute eest on maksetud, nõwwawad wallawallitsus ja nõumehhed, et se rohkem sisse wõetud willi taggasi maksetud saab.
5. On nimmetud M. Laumets ülleminnewa aasta 1878. mäddanemisse willja umbes sisse wõtnut, ilma, et olleks ärra mäddanud willja põrranda alt wällja wõtnud kui paljo ärra mäddanud olli ja nüüd minnewa aasta on se mis 1878 aastane ja minnewa astane ärra mäddand willi põrranda alt wällja wõetud, ärra mõõtetud ja selle wasta uus willi sisse wahhetud saanud, nõwwawad wallawallitsus, et se 1878 aastane willi mis ilma põhjata sisse on võetud taggasi maksetud saab.
6. On nimmetud M. Laumets ülleminnewa aasta 1878 waeste willja summa suurema kirjutanud raamatusse, kui nemmad saanud on , nõwwawad Wallawallitsus ja nõumehhed et se mis weedem andmisest ülle jäänud willi taggasi maksetud saab.
7. On nimmetud M. Laumets ülleminnewa aasta Taatri rahha rohkem sisse wõtnud, kui maksude peale wällja on läinud nõwwawad walla wallitsus, et se mis maksutest ülle jäänud rahha walla kassuks sisse maksetud saaks.
8. On nimmetud M. Laumets ülleminnewa aasta 1878 Josep Nõmmele annud Maggasi Aida salwest 6 Tsetwerikud rukkid, nõwwawad walla wallitsuse ja nõumehhed, et se willi taggasi maksetud saaks.
9. On nimmetud M. Laumets ülleminewa aasta 1878 Halliko koolimaja ehhituse rahha rohkem sisse wõtnud kui senna kullunud on, nõwwawad wallawalitsus ja nõumehhed, et se rohkem sisse wõetud rahha walla kassuks taggasi maksetud saaks.
Andis wallawannema assemik I. Wöörmender M. Laumets nende ees seiswa punktite peale wastust.
1. Ütleb nimmetud M. Laumets , et temma ei olle mitte pearahha rehnungide aijal teadnud, kui palju linna kassu pearahha lähheb ja mis seal ülle jäänud rahha on uwwe wallawannema kätte ärra annud.
2. Ütles nimmetud M. Laumets, et temma on wannast pearahha raamatust nimmed ärra kirjutanud ja kes ülle 60 aasta wannaks saanud kirjutamatta jätnud ja noored on juurde kirjutanud kes se aasta on esimest korda maksma akkanud.
3. Ütles nimmetud M. Laumets, et temma willja rehnungist middagi ei tea, sest mis kirjutaja J. Nõmm on ütelnud, nenda temma on teinud. II Wöörmender M. Laumets ütles ka nenda samma kirjutaja J. Nõmm kes se kord kirjutaja olli andis küssimisse peale wastust, et temma on 2 karnitsad Tsetwerdi pealt igga willja kassu wõtta käskinud ja muud temma ei tea.
4. Ütlesid I. ja II: wöörmünder, et nemmad willja rehnungist ei tea waid Josep Nõmm.
Wastutas Josep Nõmm, et nenda paljo kui enne aastade sai on priimaksu wilja sisse wõetud, nenda palju on se aasta ka wõetud.
5. Ütlesid I ja II MIhkel Laumets, et nemmad polle mitte kumbki Maggasi aidas se kord olnud kui ärra mäddand willja põrranda alt on wällja wõetud, waid Josep Nõmm ja Jaan Ujuk kes ülleminnewa aasta ärra surri olnuwad seal juures.
6. Ütlesid I. ja II. Mihkel Laumets, et nemmad waeste willjast ei tea middagi waid Josep Nõmm. Ütles Josep Nõmm, et wanna ärra surnud wallawannema ülles andmisse järrele on temma kirjutanud muud temma ei tea.
7. Ütles I. M. Laumets, et temma sest Thatri rahha rehnungist ei tea midagi waid Josep Nõmm, Andis Josep Nõmm wastust, et temma on küll selle rehnungi teinud, agga temma ei mälleta ennam kuidas se olnud.
8. Ütles I M. Laumets et temma sest willjast ei tia middagi waid II. M. Laumets on sedda wilja Josep Nõmme käest sisse wõtnud ja ka taggassi annud. II Mihkel Laumets ütles; et Josep Nõmm on omma Tallu maksusid maksnut ja temma küssinut temma (Josep Nõmme) käest et kui paljo temmal maksa on J. Nõmm üttelnud, et keik se willi salwe mõõta, mis sija, on toodud, ja et õhtu pimme on olnud, ei olle se kord mitte wõimalik olnud rehgentada, et kas selle tallu maksud on ärra maksetud ja tassa (saanud) wai on rohkem sisse wõetud saanud. Teine kord on rehnung peetud saanud ja leitud, et 6 Tsetwerikud on rohkem saanud wõetud kui selle tallu eest maksa tarwis olli: Josep Nõmm wastutas, et temma sullased on eksinuwad, et on walmis mõõdetud kottid olnud ni palju kottidesse pantud kui Maggasis wõlga olnut, agga sullased on kottidte peale pannemisega eksinuwad ja on teised kottid kus rohkem sees olnud peale pannuwad ja on need kottid peale pannuwad mis 1): Koddo jätnud mis Maggasi piddanud tellima, selle ei olle temma sedda eksitust mitte teadnud, ja on siis üttelnud Maggasis et keik se willi sisse mõeta mis senna on tootud.
9. Ütles I Mihkel Laumets, et temma koolimaja rehnungist middagi ennam ei mälleta. Ütles kirjutaja Josep Nõmm, et temma on walla walitsusel keik se kord ette luggenud need rehnungid, muud temma ei tea. Kaebuse punkt I. peale said selle 1878 aasta pearahha rehnung ja Guitungid (mis lastu) kokku pantud ja leitud, et sest rahhast 12 rubla 93 kop järele jääb. Ütles Walla wannem, et temma se rahha 12 rubla 93 kop. I Mihkel Laumetsa käest on wasta wõtnu. ptk. 2 Sai pea rahha maksu ramat, kus keikide nimmed sees on kes pea rahha maksawad järrele waadatud ja leitud, et raamatus 11 inge rohkem on kui pea rahha rehnungi peal seisab.
ptk. 3 Andsid tunnistust Johan Jürjenson, Jaan Piibar, Mihkel Pitter, Jürri Laumets , Johan Kiisel, Josep Kajo, Johan Wilk, Jaan Kurs, Jaan Punder, et neilt on 1878 aastal 4 karnitsad Tsetwerti päält kassu wõetud Maggasis ja nemmad on küssinud, et kui palju kassu Tsetwerti pealt wõetakse ja kirjutaja J. Nõmm on ütelnud, et 4 karnitsad sab Tsetwerti pealt kassu wõetud. Punkt 6. peale said keik walla waesed kokku kutsutud ja andsid ülles kui paljo keegi willja Maggasist sanud on ülleminewa aasta 1878, wilja summa mis on saanud 1 Tsetwert 16 karnitsad rukkit ja 48 karnitsad Odre.
Punkt 7. Said kwitungid järrele arwatud I Mihkel Laumets ülles andmise järrele ja leitud, et 12. rubl. 65 kop. rohkem sisse wõetud, kui maksude eest wälja on läinud.
Punkt 9. Andis Märt Kurs tunnistus, et Josep Nõmm on ütelnud ülleminnewa aasta süggise, et Halliko koolimaja ehhituse rahha on iggal ingel maksa 80 kop. Punkt 5. peale andis Jaan Parwei ja Jürri Otter tunnistust et nemmad ülleminnewa aasta on Maggasi Aida põrranda alt willja wälja toonud agga ei tea mitte kui paljo.
Kohtu otsua: I. Et selgeks on saanud, et on rahha rohkem siise wõetud kui maksude maksmisel wällja on läinud, siis maksab I. Mihkel Laumets ja Josep Nõmm kumbki 3 rubla se on kokku 6 rubla, maksawad tänna 8 pääwa perrast waeste laeka ärra.
II. Et raamatute läbbi on selkeks saanud,siis maksab I. Mihkel Laumets si 11 inge rahha 57 rubla 97 Cop tänna kahheksa pääwa perrast ärra ja seisab kolm ööd ja kolm pääwa wangihones kinni.
III. Et tunnistuste läbbi on selkeks on saanud, et 4 karnitsad Tsetwerti päält on kasso wõetud, siis peawad sest sisse wõetud kasso willjast pool taggasi maksma I. Mihkel II. Mihkel ja Josep Nõmm iggaüks 1 Tsetwert 15 karnitsat rukkid, 1 Tsetwert 18 karnitsat Odre, 1 Tsetwert 8 karnitsat
kaero ja seisawad igga üks 2 ööd ja 2 pääwa wangi hones kinni.
IV. Et selged tunnistust ei olle on kohhus selle nõudmise tühja mõistnud.
V. Et tunnistuste läbbi on selkeks saanud, et need wannad Maggasi ammeti mehhed issi on tunnistanuwad et mäddanud willja polle mitte põrranda alt wällja wõtnuwad agga teiselt poolt tunnistawad, et on Maggasi põrranda alt mäddanud willja wällja toonuwad, agga ei tea kui palju, et agga neil tunnistustel selged põhja ei olle siis mõistab kohhus selle nõudmisse tühja.
6. Et waeste ülles andmisse järrele on tõeks saanud, et willja rohkem sisse on wõetud kui nemmad (waesed) saanud on, siis peawad I. Mihkel Laumets ja Josep Nõmm kumbki 1 Tsetwert 24 karnitsad rukkid ja 1 Tsetwert 16 karnitsat Odre kokku 2 Tsetwertit 48 karnitsat rukkit 2 Tsetwertit 32 karnitsat Odre Maggasi taggasi maksma ja maksab kumbki 1½ rubla waeste laeka temmakahheksa pääwa sees ärra.
7. Et rehnungide läbbi selkeks on saanud, et rohkem sisse on wõtnud peab I. M. Laumets se rohkem siise wõetud rahhas 12 rubla 65 kop. tänna 8 pääwa sees walla kassasse maksma.
8. Et selge on et Josep Nõmmele I. ja II. Mihkel Laumetsale 6. Tsetwerikud rukkid Maggasi aidast on annuwad ja tunnistust ei olle, et enne Josep Nõmm rohkem sisse onmaksnud ja miks se kord kohhe taggasi ei annud kui sisse maksminne olli, selle peawad keik I. ja II. M-Laumets ja Josep Nõmm igga üks 16 karnitsad rukkid taggasi maksma.
9. Et selged tunnistust ei olle, saab se nõudminne tühja mõistetud.
Kohtu otsus sai kõigile ette kuulutud ja sai I. ja II. Mihkel Laumetsale ja kirjutaja Josep Nõmm ei olnud selle otsusega mitte rahhul said õppuse tähhed wälja antud.
Peakohtumees Abram Saar xxx
Kohtumees Jaan Otter xxx
Kohtumees Mihkel Saar xxx
Koggokonna kirjutaja G. Merzin.
Ette tullid Halliko walla wallitsus ja nõumehhed ja nõwwawad, et wanna walla I wöörmender M. Laumets kes olla wannema assemik olli lahti sai ametist agga temma rehnungid wäega seggased on, siis palluwad wallawallitsus ja nõumehhed koggukonna kohhut , need all nimmetud seggadusse asjad selletada: kui
1. On wallawannema assemik M. Laumets ülleminnewa aasta 1878 pearahha rehnungi kroonu pearahha summa ülles pannud kui senna ärra maksetud on nõwwawad wallawallitsus ja nõumehhed, et se ülle jäänud rahha walla kassuks sisse maksetud saab.
2. On nimmetud Mihkel Laumets, ülleminnewa aasta 1873 pearahha rehnungi maksjad need kes endid weel ennem ülles annud kui pea rahha ramatus seisma peab, kus keikide maksjate nimmed seiswad, kes pearahha maksawad walla wallitsus ja nõumehhed nõwwawad, et se rohkem sisse wõetud pearahha walla kassuks ärra maksetud saab.
3. On nimmetud M. Laumets ülleminnewa aasta 1878. kasso willja pool rohkem sisse wõtnut kui kohtu poolt on lubba antut, ehk ramatu ülles tähhendud, nõwwawad wallawalitsus ja nõumehhed, et se rohkem sisse wõetud willi taggasi maksetud saab.
Punkt 6. peale said keik walla waesed kokku kutsutud ja andsid ülles kui paljo kegi willja Maggasist sanud on ülleminnewa aasta 1878. wilja summa, mis on saan 1 Tsetwert 16 Kar. rukkid ja 48 karnitsad Odre.
4. On nimmetud M. Laumets priimakso willja ülle minnewa aasta 1878 rohkem sisse wõtnut, kui wällja maksute eest on maksetud, nõwwawad wallawallitsus ja nõumehhed, et se rohkem sisse wõetud willi taggasi maksetud saab.
5. On nimmetud M. Laumets ülleminnewa aasta 1878. mäddanemisse willja umbes sisse wõtnut, ilma, et olleks ärra mäddanud willja põrranda alt wällja wõtnud kui paljo ärra mäddanud olli ja nüüd minnewa aasta on se mis 1878 aastane ja minnewa astane ärra mäddand willi põrranda alt wällja wõetud, ärra mõõtetud ja selle wasta uus willi sisse wahhetud saanud, nõwwawad wallawallitsus, et se 1878 aastane willi mis ilma põhjata sisse on võetud taggasi maksetud saab.
6. On nimmetud M. Laumets ülleminnewa aasta 1878 waeste willja summa suurema kirjutanud raamatusse, kui nemmad saanud on , nõwwawad Wallawallitsus ja nõumehhed et se mis weedem andmisest ülle jäänud willi taggasi maksetud saab.
7. On nimmetud M. Laumets ülleminnewa aasta Taatri rahha rohkem sisse wõtnud, kui maksude peale wällja on läinud nõwwawad walla wallitsus, et se mis maksutest ülle jäänud rahha walla kassuks sisse maksetud saaks.
8. On nimmetud M. Laumets ülleminnewa aasta 1878 Josep Nõmmele annud Maggasi Aida salwest 6 Tsetwerikud rukkid, nõwwawad walla wallitsuse ja nõumehhed, et se willi taggasi maksetud saaks.
9. On nimmetud M. Laumets ülleminewa aasta 1878 Halliko koolimaja ehhituse rahha rohkem sisse wõtnud kui senna kullunud on, nõwwawad wallawalitsus ja nõumehhed, et se rohkem sisse wõetud rahha walla kassuks taggasi maksetud saaks.
Andis wallawannema assemik I. Wöörmender M. Laumets nende ees seiswa punktite peale wastust.
1. Ütleb nimmetud M. Laumets , et temma ei olle mitte pearahha rehnungide aijal teadnud, kui palju linna kassu pearahha lähheb ja mis seal ülle jäänud rahha on uwwe wallawannema kätte ärra annud.
2. Ütles nimmetud M. Laumets, et temma on wannast pearahha raamatust nimmed ärra kirjutanud ja kes ülle 60 aasta wannaks saanud kirjutamatta jätnud ja noored on juurde kirjutanud kes se aasta on esimest korda maksma akkanud.
3. Ütles nimmetud M. Laumets, et temma willja rehnungist middagi ei tea, sest mis kirjutaja J. Nõmm on ütelnud, nenda temma on teinud. II Wöörmender M. Laumets ütles ka nenda samma kirjutaja J. Nõmm kes se kord kirjutaja olli andis küssimisse peale wastust, et temma on 2 karnitsad Tsetwerdi pealt igga willja kassu wõtta käskinud ja muud temma ei tea.
4. Ütlesid I. ja II: wöörmünder, et nemmad willja rehnungist ei tea waid Josep Nõmm.
Wastutas Josep Nõmm, et nenda paljo kui enne aastade sai on priimaksu wilja sisse wõetud, nenda palju on se aasta ka wõetud.
5. Ütlesid I ja II MIhkel Laumets, et nemmad polle mitte kumbki Maggasi aidas se kord olnud kui ärra mäddand willja põrranda alt on wällja wõetud, waid Josep Nõmm ja Jaan Ujuk kes ülleminnewa aasta ärra surri olnuwad seal juures.
6. Ütlesid I. ja II. Mihkel Laumets, et nemmad waeste willjast ei tea middagi waid Josep Nõmm. Ütles Josep Nõmm, et wanna ärra surnud wallawannema ülles andmisse järrele on temma kirjutanud muud temma ei tea.
7. Ütles I. M. Laumets, et temma sest Thatri rahha rehnungist ei tea midagi waid Josep Nõmm, Andis Josep Nõmm wastust, et temma on küll selle rehnungi teinud, agga temma ei mälleta ennam kuidas se olnud.
8. Ütles I M. Laumets et temma sest willjast ei tia middagi waid II. M. Laumets on sedda wilja Josep Nõmme käest sisse wõtnud ja ka taggassi annud. II Mihkel Laumets ütles; et Josep Nõmm on omma Tallu maksusid maksnut ja temma küssinut temma (Josep Nõmme) käest et kui paljo temmal maksa on J. Nõmm üttelnud, et keik se willi salwe mõõta, mis sija, on toodud, ja et õhtu pimme on olnud, ei olle se kord mitte wõimalik olnud rehgentada, et kas selle tallu maksud on ärra maksetud ja tassa (saanud) wai on rohkem sisse wõetud saanud. Teine kord on rehnung peetud saanud ja leitud, et 6 Tsetwerikud on rohkem saanud wõetud kui selle tallu eest maksa tarwis olli: Josep Nõmm wastutas, et temma sullased on eksinuwad, et on walmis mõõdetud kottid olnud ni palju kottidesse pantud kui Maggasis wõlga olnut, agga sullased on kottidte peale pannemisega eksinuwad ja on teised kottid kus rohkem sees olnud peale pannuwad ja on need kottid peale pannuwad mis 1): Koddo jätnud mis Maggasi piddanud tellima, selle ei olle temma sedda eksitust mitte teadnud, ja on siis üttelnud Maggasis et keik se willi sisse mõeta mis senna on tootud.
9. Ütles I Mihkel Laumets, et temma koolimaja rehnungist middagi ennam ei mälleta. Ütles kirjutaja Josep Nõmm, et temma on walla walitsusel keik se kord ette luggenud need rehnungid, muud temma ei tea. Kaebuse punkt I. peale said selle 1878 aasta pearahha rehnung ja Guitungid (mis lastu) kokku pantud ja leitud, et sest rahhast 12 rubla 93 kop järele jääb. Ütles Walla wannem, et temma se rahha 12 rubla 93 kop. I Mihkel Laumetsa käest on wasta wõtnu. ptk. 2 Sai pea rahha maksu ramat, kus keikide nimmed sees on kes pea rahha maksawad järrele waadatud ja leitud, et raamatus 11 inge rohkem on kui pea rahha rehnungi peal seisab.
ptk. 3 Andsid tunnistust Johan Jürjenson, Jaan Piibar, Mihkel Pitter, Jürri Laumets , Johan Kiisel, Josep Kajo, Johan Wilk, Jaan Kurs, Jaan Punder, et neilt on 1878 aastal 4 karnitsad Tsetwerti päält kassu wõetud Maggasis ja nemmad on küssinud, et kui palju kassu Tsetwerti pealt wõetakse ja kirjutaja J. Nõmm on ütelnud, et 4 karnitsad sab Tsetwerti pealt kassu wõetud. Punkt 6. peale said keik walla waesed kokku kutsutud ja andsid ülles kui paljo keegi willja Maggasist sanud on ülleminewa aasta 1878, wilja summa mis on saanud 1 Tsetwert 16 karnitsad rukkit ja 48 karnitsad Odre.
Punkt 7. Said kwitungid järrele arwatud I Mihkel Laumets ülles andmise järrele ja leitud, et 12. rubl. 65 kop. rohkem sisse wõetud, kui maksude eest wälja on läinud.
Punkt 9. Andis Märt Kurs tunnistus, et Josep Nõmm on ütelnud ülleminnewa aasta süggise, et Halliko koolimaja ehhituse rahha on iggal ingel maksa 80 kop. Punkt 5. peale andis Jaan Parwei ja Jürri Otter tunnistust et nemmad ülleminnewa aasta on Maggasi Aida põrranda alt willja wälja toonud agga ei tea mitte kui paljo.
Kohtu otsua: I. Et selgeks on saanud, et on rahha rohkem siise wõetud kui maksude maksmisel wällja on läinud, siis maksab I. Mihkel Laumets ja Josep Nõmm kumbki 3 rubla se on kokku 6 rubla, maksawad tänna 8 pääwa perrast waeste laeka ärra.
II. Et raamatute läbbi on selkeks saanud,siis maksab I. Mihkel Laumets si 11 inge rahha 57 rubla 97 Cop tänna kahheksa pääwa perrast ärra ja seisab kolm ööd ja kolm pääwa wangihones kinni.
III. Et tunnistuste läbbi on selkeks on saanud, et 4 karnitsad Tsetwerti päält on kasso wõetud, siis peawad sest sisse wõetud kasso willjast pool taggasi maksma I. Mihkel II. Mihkel ja Josep Nõmm iggaüks 1 Tsetwert 15 karnitsat rukkid, 1 Tsetwert 18 karnitsat Odre, 1 Tsetwert 8 karnitsat
kaero ja seisawad igga üks 2 ööd ja 2 pääwa wangi hones kinni.
IV. Et selged tunnistust ei olle on kohhus selle nõudmise tühja mõistnud.
V. Et tunnistuste läbbi on selkeks saanud, et need wannad Maggasi ammeti mehhed issi on tunnistanuwad et mäddanud willja polle mitte põrranda alt wällja wõtnuwad agga teiselt poolt tunnistawad, et on Maggasi põrranda alt mäddanud willja wällja toonuwad, agga ei tea kui palju, et agga neil tunnistustel selged põhja ei olle siis mõistab kohhus selle nõudmisse tühja.
6. Et waeste ülles andmisse järrele on tõeks saanud, et willja rohkem sisse on wõetud kui nemmad (waesed) saanud on, siis peawad I. Mihkel Laumets ja Josep Nõmm kumbki 1 Tsetwert 24 karnitsad rukkid ja 1 Tsetwert 16 karnitsat Odre kokku 2 Tsetwertit 48 karnitsat rukkit 2 Tsetwertit 32 karnitsat Odre Maggasi taggasi maksma ja maksab kumbki 1½ rubla waeste laeka temmakahheksa pääwa sees ärra.
7. Et rehnungide läbbi selkeks on saanud, et rohkem sisse on wõtnud peab I. M. Laumets se rohkem siise wõetud rahhas 12 rubla 65 kop. tänna 8 pääwa sees walla kassasse maksma.
8. Et selge on et Josep Nõmmele I. ja II. Mihkel Laumetsale 6. Tsetwerikud rukkid Maggasi aidast on annuwad ja tunnistust ei olle, et enne Josep Nõmm rohkem sisse onmaksnud ja miks se kord kohhe taggasi ei annud kui sisse maksminne olli, selle peawad keik I. ja II. M-Laumets ja Josep Nõmm igga üks 16 karnitsad rukkid taggasi maksma.
9. Et selged tunnistust ei olle, saab se nõudminne tühja mõistetud.
Kohtu otsus sai kõigile ette kuulutud ja sai I. ja II. Mihkel Laumetsale ja kirjutaja Josep Nõmm ei olnud selle otsusega mitte rahhul said õppuse tähhed wälja antud.
Peakohtumees Abram Saar xxx
Kohtumees Jaan Otter xxx
Kohtumees Mihkel Saar xxx
Koggokonna kirjutaja G. Merzin.
