Sel 22 Mail 1857=
Koon olliwa: päkohtomees Margus Pastak
- do - Mihgli Tiggane
Wöölmondri Peter Asmus
Koggokonna kohto ette tulli Koddijerwe mees Rummaski Johann. - katte aasta eest taggasi om temma laudan sallajal wisil temma Lehm ütte Õhwakesse wasta ümbre wahhedetu. kedda temma nüüd Pangoti mõisa mehhe Ado Mürk nimi om ärra leidnu. nink nuud tahhap tema sedda Lehma kedda temma om leidnu taggasi sada, nink 1 1/2 ajastajlisse Õhwakesse söötmisse eest, - ja sedda tahhap hendale sada. - Koggokonna kohto küssimisse päle, - kas temma om sis ka ütteki kohto man ülles andnu kui temma Lehm warrastetu, ütles, ei mitte, - nink kas temma ka selle päle wõip üts selge tunnistus tuwwa et se just temma Lehm om, wastut, et temma wõip selget tunis anda et se temma omma om. - tunnistaja temma oma maja ehk tenija Rahwas Sanna naine Sohwi Lucht. sullase Naine Trien Ernitz. - selle päle tulliwa, ne nimmidetu tunnistaja ja kõnnelsiwa nida:
1.) Sohwi Lucht, et temma sedda Lehma nüüd enne nännu ei olle, saije Koggokonnakohto polest küssitus, kui Wanna ja mis suggune se Lehm wälja näep: = wastut: et se kõrd kui se Lehm ärra warrastetu, om wije pojane olnu, - karw Werrew nink Walge plekkit hand om omma parraja pikkusse man olnu. - sarwet tõine ette pole tõine täde pole.
2). Trien Ernitz tunnistap ka nisama kui töinegi, ent ennegi Wannaust ei tija ülles anda.
nüüd saije se Lehm Koggokonna kohto läbbi tunnistajidele ette näidatus, - nink tunnistasiwe just möllemba nida kui se Lehm olli kige mõduga, - selle Rumaski Johanni omma om.
Saije Ado Mürk ette kutsutus nink küssitus, kost temma se Lehm om sanu, wastut, temma om Mihgli päiw Ladelt Tartust se Lehm ostnud. 8 Rb eest ent keaki ei olle nännu kui temma se Lehm om ostnu, ei ka keiki nännu kui temma sedda Lehma om Ladelt tonu, -
selle Lehma osta rahha om, temma oma Wanna Lehma Kirrempi Ladel ärra münu nink Lambid, sis sellega om temma se Lehm ostnud. - eddimätsel Lade päiwal om temma ärra lännu, nink tõisel päiwal koddo tulnu, - ent eddimatsel päiwa ösel om se Lehm Rumaski Johanil ärra warrastetu. nink keaki ei olle ka nänu kuui temma Lehmaga om Ladelt koddu tulnu, enne Walget.
saije mõistus: Et nüüd Ado Mürgil üttenki tükkin õigust ei ka tunnistust ei olle et tema se Lehm om ostnu peap se Lehm temma selle Rumaski Johanile kätte andma, - ent kui temmal tunnistust om ja kätte saap kelle käest temma se Lehm om ostnu, - saap temma õigus.
Sel 22 Mail 1857=
Koon olliwa: päkohtomees Margus Pastak
- do - Mihgli Tiggane
Wöölmondri Peter Asmus
Koggokonna kohto ette tulli Koddijerwe mees Rummaski Johann. - katte aasta eest taggasi om temma laudan sallajal wisil temma Lehm ütte Õhwakesse wasta ümbre wahhedetu. kedda temma nüüd Pangoti mõisa mehhe Ado Mürk nimi om ärra leidnu. nink nuud tahhap tema sedda Lehma kedda temma om leidnu taggasi sada, nink 1 1/2 ajastajlisse Õhwakesse söötmisse eest, - ja sedda tahhap hendale sada. - Koggokonna kohto küssimisse päle, - kas temma om sis ka ütteki kohto man ülles andnu kui temma Lehm warrastetu, ütles, ei mitte, - nink kas temma ka selle päle wõip üts selge tunnistus tuwwa et se just temma Lehm om, wastut, et temma wõip selget tunis anda et se temma omma om. - tunnistaja temma oma maja ehk tenija Rahwas Sanna naine Sohwi Lucht. sullase Naine Trien Ernitz. - selle päle tulliwa, ne nimmidetu tunnistaja ja kõnnelsiwa nida:
1.) Sohwi Lucht, et temma sedda Lehma nüüd enne nännu ei olle, saije Koggokonnakohto polest küssitus, kui Wanna ja mis suggune se Lehm wälja näep: = wastut: et se kõrd kui se Lehm ärra warrastetu, om wije pojane olnu, - karw Werrew nink Walge plekkit hand om omma parraja pikkusse man olnu. - sarwet tõine ette pole tõine täde pole.
2). Trien Ernitz tunnistap ka nisama kui töinegi, ent ennegi Wannaust ei tija ülles anda.
nüüd saije se Lehm Koggokonna kohto läbbi tunnistajidele ette näidatus, - nink tunnistasiwe just möllemba nida kui se Lehm olli kige mõduga, - selle Rumaski Johanni omma om.
Saije Ado Mürk ette kutsutus nink küssitus, kost temma se Lehm om sanu, wastut, temma om Mihgli päiw Ladelt Tartust se Lehm ostnud. 8 Rb eest ent keaki ei olle nännu kui temma se Lehm om ostnu, ei ka keiki nännu kui temma sedda Lehma om Ladelt tonu, -
selle Lehma osta rahha om, temma oma Wanna Lehma Kirrempi Ladel ärra münu nink Lambid, sis sellega om temma se Lehm ostnud. - eddimätsel Lade päiwal om temma ärra lännu, nink tõisel päiwal koddo tulnu, - ent eddimatsel päiwa ösel om se Lehm Rumaski Johanil ärra warrastetu. nink keaki ei olle ka nänu kuui temma Lehmaga om Ladelt koddu tulnu, enne Walget.
saije mõistus: Et nüüd Ado Mürgil üttenki tükkin õigust ei ka tunnistust ei olle et tema se Lehm om ostnu peap se Lehm temma selle Rumaski Johanile kätte andma, - ent kui temmal tunnistust om ja kätte saap kelle käest temma se Lehm om ostnu, - saap temma õigus.
