Ette tulli Kusta KiiselHalliko koggokonna innimenne ja kaebas, et minnewa sügise on weenud temma ühhe kotti Uhheki weskile kus 4½ wakka rukkid sees olnud ja Mölder Jürri Kiisel on wastu wõtnud. Kewwade läinud temma ja jahwatanud sest kottist 1½ wakka rukkid jahuks ja et weski polle ennam käinud jäänud muist jahwatamatta ja nüüd on wend Jaan läinud ja jahwatanud kaks wakka rukkid selle temma poolikust kottist jahhuks ja ütleb, et temma rukki kott peab ollema ja et neil kottid mõllemil ühhest riitest õmmeltud ei wõi neid mitte muidu tunda kui , et temmal Kustaw Kiislil peab üks kott sest riidest weel koddo ollema ja need mõllemad kottid, mis weski pääl ja teine mis koddu, on ühhe niidiga õmmeltud saanud ja et sest niidist näikse, et se tõeste temma kot on, kust J. Kiisel kaks wakka rukkid on ärra jahwatanud ja temma nõwwab Jaan Kiisli käest kaks wakka rukkid. Selle kaebtusse pääle wastutas Jaan Kiisel, et minnewa süggise on saatnut temma omma naese issaga Ado Pebri omma kotti Uhheki weskile kus arwata 4½ wakka rukkid sees olnud ja Mölder ja temma pois on sedda kotti wasta wõtnuwad ja peale selle saatnud temma jälle ühhe Nissu kotti omma naese wennaga ja Mölder issi Jürri Kiisel on selle nissu kotti temma rukki kotti juurde lasknud panna. Kewwade on käinud Kustaw Kiisel Uhheki weskil jahwatamas ja temma on ka peale selle läinud ja leidnud et Kustaw Kiisel temma kottist se 1½ wakka rukkid on jahwatanud ja nõwwab, et Kustaw Kiisel temmale need rukkid taggasi maksab, ja ütles et temmal peab ka üks kot weel koddu ollema kes ühtlaisi selle kottiga on õmmeltud mis Uhheki weski pääl on ühhest riidest ja ühhe niidiga. Tunnistas Kusta Kurs, et Kiisli mehhed Kusta ja Jaan Kiisel on ommad kottid senna Uhheki weski pääle kül toonuwad agga temma ei olle teadnud mis suggune kummagi kot on olnud.
Kohtu otsus: Sai koggokonna kohtu ees nende Jaani ja Kusta Kiisli kottide õmbluse niidid järrel waatatud ja leitud, et Kustaw Kiisli koddune kott ja selle kotti niit mis Uhheki weski pääl olli kust Jaan Kiisel se kaks wakka rukkid olli jahwatanud kokku läksid, agga Jaani kotti niit puhhas peenem olli , siis mõistis kohhus, et se kot Kusta Kiisli ommaks jääb mis weski pääl olli kust ta essiteks se 1½ wakka rukkid pealt jahwatas ja et Jaan Kiisel peab se kaks wakka rukkid kahheksa pääwa sees Kusta Kiislile ärra maksma ja mõistab omma kotti Möldri käest kelle kätte ta on annud.
Kohtu otsus sai kohtu käijatelle ette kuulutud ja Jaan Kiisel ei olnud mitte rahhul sai temmale õppuse täht wälja antud.
peakohtumees A. Saar xxx
Kohtumees J. Otter xxx
Kohtumees M.Saar xxx
Kog. kirj. G. Merzini
Ette tulli Kusta KiiselHalliko koggokonna innimenne ja kaebas, et minnewa sügise on weenud temma ühhe kotti Uhheki weskile kus 4½ wakka rukkid sees olnud ja Mölder Jürri Kiisel on wastu wõtnud. Kewwade läinud temma ja jahwatanud sest kottist 1½ wakka rukkid jahuks ja et weski polle ennam käinud jäänud muist jahwatamatta ja nüüd on wend Jaan läinud ja jahwatanud kaks wakka rukkid selle temma poolikust kottist jahhuks ja ütleb, et temma rukki kott peab ollema ja et neil kottid mõllemil ühhest riitest õmmeltud ei wõi neid mitte muidu tunda kui , et temmal Kustaw Kiislil peab üks kott sest riidest weel koddo ollema ja need mõllemad kottid, mis weski pääl ja teine mis koddu, on ühhe niidiga õmmeltud saanud ja et sest niidist näikse, et se tõeste temma kot on, kust J. Kiisel kaks wakka rukkid on ärra jahwatanud ja temma nõwwab Jaan Kiisli käest kaks wakka rukkid. Selle kaebtusse pääle wastutas Jaan Kiisel, et minnewa süggise on saatnut temma omma naese issaga Ado Pebri omma kotti Uhheki weskile kus arwata 4½ wakka rukkid sees olnud ja Mölder ja temma pois on sedda kotti wasta wõtnuwad ja peale selle saatnud temma jälle ühhe Nissu kotti omma naese wennaga ja Mölder issi Jürri Kiisel on selle nissu kotti temma rukki kotti juurde lasknud panna. Kewwade on käinud Kustaw Kiisel Uhheki weskil jahwatamas ja temma on ka peale selle läinud ja leidnud et Kustaw Kiisel temma kottist se 1½ wakka rukkid on jahwatanud ja nõwwab, et Kustaw Kiisel temmale need rukkid taggasi maksab, ja ütles et temmal peab ka üks kot weel koddu ollema kes ühtlaisi selle kottiga on õmmeltud mis Uhheki weski pääl on ühhest riidest ja ühhe niidiga. Tunnistas Kusta Kurs, et Kiisli mehhed Kusta ja Jaan Kiisel on ommad kottid senna Uhheki weski pääle kül toonuwad agga temma ei olle teadnud mis suggune kummagi kot on olnud.
Kohtu otsus: Sai koggokonna kohtu ees nende Jaani ja Kusta Kiisli kottide õmbluse niidid järrel waatatud ja leitud, et Kustaw Kiisli koddune kott ja selle kotti niit mis Uhheki weski pääl olli kust Jaan Kiisel se kaks wakka rukkid olli jahwatanud kokku läksid, agga Jaani kotti niit puhhas peenem olli , siis mõistis kohhus, et se kot Kusta Kiisli ommaks jääb mis weski pääl olli kust ta essiteks se 1½ wakka rukkid pealt jahwatas ja et Jaan Kiisel peab se kaks wakka rukkid kahheksa pääwa sees Kusta Kiislile ärra maksma ja mõistab omma kotti Möldri käest kelle kätte ta on annud.
Kohtu otsus sai kohtu käijatelle ette kuulutud ja Jaan Kiisel ei olnud mitte rahhul sai temmale õppuse täht wälja antud.
peakohtumees A. Saar xxx
Kohtumees J. Otter xxx
Kohtumees M.Saar xxx
Kog. kirj. G. Merzini
