Kaebasid alpool nimetud mehed, et neile on 1869 aastal laenatud kroono wilja rohkem kirja pandud, kui et saanud oleks. Talitaja Peet Liik ja aida kirjotaja Gustaw Espenberg olnud.

Simo Kaewatsil peab Sadama laenust rohkem olema rukid 2 mk. Talit. P. Liik ja Andr. Kangor winod 2 kotti wilja Puhalepa körtsi ja Laas Kaewats on näinud. Liik on wina wötnud ja Laas Kaewatsili anud ja ütlend, - pöle tarwis taga räkida, mis näinud oled.

Madis Paatil rohkem 2.

Peter Passil rohkem rukid 2 mäniku ja ütles, et Liik panud koorma rukid Sadamast peale ja ütlend, et Telk Johanil wiib. Liik ütles, et Simo Sonik sest sanud 1 mänik ja möned teised ka, kes teda tellinud tuua.

Johan Telkil on rohkem 2 mänikud. 1e mäniko on rahaga ostnud Liiki käest ja 1le ei ole laenand ja 2 on wölgo. Liik kostis, et raha on kirjutaja Huseni kätte maksnud ja teisest ei tea ka.

Talitaja Liik ütles, ta ei wöi peast mäletada, paljo iga üks saanud, kes täieste on laenanud see on 15 1/2 mk. saanud.

Kirjutaja Espenberg ütles, et mis Talitaja ütlend, seda on tema kirja panud.

Kohus möistis, et see nii kauaks on jäänud (10 aast) ja wäga segane on. Need laenajad isi ei tea jo, kust kohast ja kui paljo igaüks on igast laeno kohast saanud wilja. Kuis nad wöiwad siis nüid ütelda, et neil rohkem on. Ja tunistust pöle neile jo ka ette näita, et nad ei ole laenanud. Peet Liik peab se 1 mänik Telgil wälja maksma, mis ette Telk Ligil raha maksnud. Peawad igaüks isi seda maksma, mis ta nime peale on kirjutud. Sest wald ei wölla ka kogoni mitte seda oma peale maksta. Ja neil pöle üksi mitte tingimise al, waid weel mitme teisel al.