Krono Kõo möisa wallitsus kaebas, et Möisa Ma sullased nimmelt: Hans Kiemann Jürri Pödra, Jürri Laur, Ado Paal Tönno Loik, Jürri Loik, Juhhan Nael, Hindrek Nurk, Karel Pärl, Tönnis Rehhepöld, Andres Kits, Hans Hein ja Jaak Riik sel 31sel Märtsil 1873 aastal ilma et kegi neile käsko annud, möisa kokko tulnud, ja et möisa rentnik kotto ärra olnud, tulnud sel 2sel Aprilil 1873 hommiko warra keik Ma sullased ühhe korraga möisa rentnikko ello tuppa ja küssimisse peale, kes neid kokko aianud ja mis nemmad tahtwad wastanud Hans Kiemann, peale selle Jürri Pödra ja Jürri Laur nenda. -

1, Meie tullime ütlema, et meie ennam möisa päiwi ei te.

2, Mai kuus 1873 aastal tulleb uus Seadus wälja, siis piddada keik Maad sama. -

3, Kegi möisa ei tohhi ennam päiwi ja tööd nöuda, sedda ollema suur Kuberneri Härra köwwaste ärra kelanud ollema. -

4. Tarto kohto Härra Hanke kirri uus seadus ollema jubba möisas ja  möisa rentnik piddada neile sedda tänna ette luggema. -

5. Tännasest päwast ei te nemmad mitte üks pääw ennam möisale, keikide möisade Maad piddada ue Seadusse järrele jaggatud sama. -

6, Kui möisa weel tahhaks Kurjaga sundisa päiwi teggema, siis tahta nemmad wasto hakkata. -

7  Hans Kieman lubbanud, kui möisa rentnik heaga tahhab neile Maad anda, siis annawad nemmad 2 rubl. wakkama eest renti.. -

Peale selle kaebas möisa wallitsus, et Hans Kiemann teistele kurja nõu annab, walle juttusid aiab, rahha korjab, Peterburgis ja Rigas käib, innimestele hinge maid lubbab ja selle läbbi teised Ma sullased ja wabbad mehhed üllesse kihhutab, wasto hakkama, mis wasto hakkamisse ja tülli kihhutamisse pärrast möisa wallitsus, Hans Kiemann, Jürri Pödra ja Jürri Laur Keiserlikko Willandi Sillakohto kätte saatnud, ning on Silla kohhus sedda asja 4mal Aprilil 1873 Kõo walla kohto kätte essimisseks järrele kulamisseks ja möistmisseks saatnud. -

Selle peale ollid keik need ees nimmetatud möisa Ma sullased Köo walla kohto ette kutsutud ja ollid tulnud: -

Karel Pärl sai kohto ees küssitud, kes neid keik sel 31sel Martsil ja 2sel Aprillil s.a. möisa kokko aianud, mis asja pärrast ja kes essimenne kässo andja olnud, mis peale temma wastas, et temma teistega ühhes läinud Tarto kohto Herra kirja, mis Jürri Pödra tonud, möisa kulama ja ütles, et temma ennam päiwi ei te ja tahhab rendi peale sada. -

Jürri Loik wastas, et temma tahhab rahha rendi peale sada, mis Hanke Herra olla lubbanud, kui walla kohhus, et siis peawad wälja minnema, ütles wöib olla, ma ollen sure kohto alla ennast üllesse annud, selle pärrast ei te möisale middagi. -

Ado Paal räkis nenda sammo kui Jürri Loik. -

Tönno Loik ütles nenda sammo, et läinud Tarto kirja peale, mis möisa rentnik neile piddanud etteluggema. - möisa Hanke Herra käskinud renti pakkuda, Peterburgist lubbatud, nemmad päiwi ei te.

Juhhan Nael ütles nenda sammo ja weel senna jure, et Tarto kohto saks käskinud möisa kokko minna renti pakkuma. -

Andres Kits ütles nenda sammo, kes ennast issi wallakohto jures sel 22. Januar 1873 lahti ütles -

Jürri Pödra sai sel 7: Septrmbril 1872 wallakohtus trahwitud ja lahti üteltud, - ütles: temma ei olle neid innimessi suggugi üllesse kihhutanud, käinud kül paar korda Tartus, agga omma kullo peal, tonud ka Tartust möisa kirri ja Hanke Härra üttelnud, et nemmad möisa Härraga issi piddada kokku leppima, Hanke Härra ei olle mitte üttelnud, et neile Maad wöib renti annab, ei olle ka uut Seadust räkinud, temma arwanud selle todud kirja sees ollema. -

Tönno Kiemann eest temma naene Ello räkis, nenda sammo ja utles, ei te mitte päiwi. -

Hindrek Nurk räkis nenda sammo kui teised ja ütles, ei te päiwi mitte.

Tönnis Rehhepöld räkis, et teised tedda kutsunud Tarto kirja ja uut Seadust möisa nöudma, temma ei olle keddagid santi egga kurja möttelnud ja ei tahha panna wasto egga tülli tehha ja lubbab wanna mödi sanna kuulda. -

Mart Pok, Juhhan Supp, Rein Mikkit, Hans Hein ja Jaak Pilkowski räkisid nenda sammo kui Tönnis Rehhepöld. -

Jaak Riik wastas, et tema mite muido pölliks möisa läinud, agga Jürri Laur üttelnud uus kirri ja Seadus möisas ollema, mis Jürri Pödra tonud ja sedda piddada möisa rentnik neile keigile ette luggema, selle pärrast ei tahha temma nüüd mitte ennam tülli ja pahhandust tehha egga wasto hakkata, lubbab päwad tehha ja tahhab paigale jäda. -

Hans Kiemann olla jalle Peterburgi läinud ja Jürri Laur haige. -

Kuida koggokonna kohto mehhed, walla wannem ja ka paljo walla innimessi teadwad, on nenda suggused Ma sullased wanna oddawa rendi aial on endisest Köo möisa rentnikkudest, Martin Strahlberg ja Jakob Zwiebelberg aego jo olnud ja igga näddalis kolm jalla päwa aasta läbbi möisa teinud, mis ka praegune möisa rentnik mitto kord kallim rendi jures nende käest wanna modi nöuab. - Seda tunnistawad ka Hans Oiassonn endine Köo mõisa kubjas, ellab Arrosares, -

Jürri Keller, Jaan Arjus, Hans Rump

Wallakohhus möistis: et Köomöisa Ma sullased, kuida ka jo se aegne walla kohto Protokoll sest 7: Septbr.1872 № 122 naitab, tülli ja rido teinud, wasto hakkanud ja omma päiwi ei te, ei ka eddespiddi suggugi tehha ei lubba, ehk kül walla kohhus neid mitto korda hea ja kurjaga on sundinud omma kohhusid täitma ja rahhul ollema, nemmad agga tänna wallakohtule awalikult ütlesid, et nemmad suggugi päiwi ei te, et kül lubbanud ja walla kohto ees möisaga kontrahti teinud ja selle läbbi tülli ja rido weel suremaks tahtwad tehha, siis peawad nenda suggused wasto hakkajad ja nimmelt Karel Pärl, Jürri Loik, Tönno Loik, Andres Kits, Hindrek Nurk, Ado Paal, Juhhan Nael, Hans Kiemann, Jürri Pödra, Jürri Laur ja Tönno Kiemann keik Jürri päwast sel 23mal Aprilil 1873 aastal möisa Ma kohtade pealt ärra minnema ja omma wölla päwad sel sammal korral rahhaga, igga päwa eest 25 Cop.möisale wälja maksma, jattawad nemmad sedda teggemata, sawad nemmad nimmetud päwal walla kohto polest wäggiwaltseld wälja aetud ja wöllapäwade eest rahha nende warrandussest risutud. -

Peakohtomees: Mihkel Anweldt [allkiri]

kohtomees: Jaan Nõmm xxx

- dito - Jürri Ibrus xxx