Kurrista den 18ten August 1844 N. 28
Koon ollid kohtomehhet
Jaan Anni
Peter Suiz
Johann Rots.
Mõisa wallitsus Kaibas selle Koggokonna Kohto manu Mõisa töömehhe Michel Kogki ülle:
Mihkel Kogki olli minnewa poolpäiwa ösel ühte Kambre Kus Kats tüttrokud magano om ennast sisse murdno, ja neil aiket tenno, et selle päle Kissa tullno, ketta ülle owi minnes mõisa wallitsus Kulno, ja sedda Kelno, Kus ülle Michel Kogki wasto panno ja mitte polle wälla tahtno tulla, ja wasto panno. Mõisa om Siis abbi otsno ja abbiga sest Kambrest wälla tono.
Päle selle om siis ees päiw lõunaig Michel Kogki mõisa wallitsusse tarre länno ja nobboste teotano, et temma olle enne elamesse päl olno ja mõisa wallitsus om pärra tulno, sis palleb mõida wallitsus, et sedda assa pärra kulleltas ja süi allulest trahwitus saas.
Michel Kogk Kutsoti ette kis sedda ka sisse tunnistas ja trahwito sai 20 Lögi keppidega.
Jaan Anni
Peter Suiz
Johhan Rots.
Kurrista den 18ten August 1844 N. 28
Koon ollid kohtomehhet
Jaan Anni
Peter Suiz
Johann Rots.
Mõisa wallitsus Kaibas selle Koggokonna Kohto manu Mõisa töömehhe Michel Kogki ülle:
Mihkel Kogki olli minnewa poolpäiwa ösel ühte Kambre Kus Kats tüttrokud magano om ennast sisse murdno, ja neil aiket tenno, et selle päle Kissa tullno, ketta ülle owi minnes mõisa wallitsus Kulno, ja sedda Kelno, Kus ülle Michel Kogki wasto panno ja mitte polle wälla tahtno tulla, ja wasto panno. Mõisa om Siis abbi otsno ja abbiga sest Kambrest wälla tono.
Päle selle om siis ees päiw lõunaig Michel Kogki mõisa wallitsusse tarre länno ja nobboste teotano, et temma olle enne elamesse päl olno ja mõisa wallitsus om pärra tulno, sis palleb mõida wallitsus, et sedda assa pärra kulleltas ja süi allulest trahwitus saas.
Michel Kogk Kutsoti ette kis sedda ka sisse tunnistas ja trahwito sai 20 Lögi keppidega.
Jaan Anni
Peter Suiz
Johhan Rots.
