PROTOKOLL

Särevere: Kohtuistungite protokollid (1873-1890)

LeidandmedEAA.2532.1.2
Kaader
35
36
Daatum27.01.1890
Protokolli number1
Protokolli teema3. Laenusuhted; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Kaarel Kruusberg Peakohtumees
Rein Weiermann Abikohtumees
Jaan Norden Kohtumees

Türi kiriku walla kohus 27. Januaril 1890.

Et walla kohtumõistja Jaan Tombak kohtualune oli, nimetadi asemikuks walla talitaja: Rein Weiermann.

Koos oliwad:

Kohtu eesistuja: Kaarel Kruusberg.

Kohtu mõistja asemik: Rein Weiermann.

Kohtu mõistja: Jaan Norden.

I

Hans Härg, Waetsa wallast, astus kohtu ette, kaebas: Mina ostsin aastal 1887 Türi kiriku walla peremehe Juhan Keremi käest Reinu rendikoha eestõiguse, selle tingimisega, et temale 500 rubla koha kontrahi eest pidin maksma ja tema siis aastal 1888 20. Märtsil koha minu kätte andma. Mina maksin Juuni kuul aastal 1887. Juhan Keremile 100 rl. käsirahaks sisse. Pärast seda ostis sedasama Reinu perekoha eestõigust Jaan Tombak wana tingimistega minu käest enesele, ja sai koha aastal 1888 20. Märtsil kui Juhan Keremile omast käest 400 rbl. oli wälja maksnud, oma kätte.

Sell kombel sai minu poolt Jaan Tombakile 100 rbl. laenatud, mida ülemal nimetatud Juhan Keremile käsirahaks olin maksnud. Raha laenu Rehkendan sest ajast saadik, kui Jaan Tombak koha oma kätte sai. Peale selle laenasin Jaan Tombakile Jüri päewa aeg aastal 1888:

5 tsetwerti odre à 6 rbl 30 rbl
5¼  "  kaeru à 4 rbl 21 "
1  "  rukkid 6 "
8 tündert kartohwl. à 1 " 8 "
10 toopi härjapea seemnid à 40 kop 4 "
Summa 69 rbl.

Et Jaan Tombak minule siit saadik, ei kapitali ega intressi ei ole maksnud, nüüd nõuan tema käest kohtu teel:

1) käsi raha, mida koha eest maksin 100 rbl - kop
2) 5% 22 kuu pealt 9 "  16 "
3) Wilja wõlg 69  "  -  "
4) 5% wilja wõlast 21 kuu pealt 3 "  21 "
Summa 184 rbl. 37 kop.

II.

Jaan Tombak sai ette kutsutud ja temale kaebaja nõudmine teada antud. Jaan Tombak ütles: 

1) wilja tsetwertide ja kartohwle tündrite arw on õige, aga härjapea seemned ei saanud toop mitte 40 kop, waid 30 kop. hinna aru järele rehkendatud.

2) mina ei laenanud Hans Härg käest mitte 100 rbl, waid kauplesin temaga Reinu koha eestõiguse 400 rbl eest omale.

3) wili sai küll laenuks wõetud, aga ei saanud mitte aru tehtud, kas seda rahaga ehk wiljaga pean maksma, ehk millal pean maksma, mina lubasin maksta seda mööda, kuidas mina jõuan, aga ilma intressideta.

4) tänawu ei ole minul mitte wõimalik maksta, tulewa aasta maksan wilja ära.

III.

Kohtu soowimist isekeskes ära leppida, ei wõtnud kohtu alused kuulda.

IV.

Wastastik waieluses, mis selle järele Hans Härg ja Jaan Tombaki wahel kohtu ees ette tuli, ei saanud asi sugugi selgemaks, sest et kummagilt poolt tunnistust ei olnud, et Hans Härg oma 100 r. Jaan Tombaki käest ei olla tõutanud nõuda.

V.

Mõistetud ja sellsamal päewal ette kuulutatud:

1) Et 100 rbl. raha üle midagi tunnistust ei ole, kas see kingitud wõi laenatud saanud, ei wõi kohus Hans Härg heaks midagi mõista.

2) aga ülemal nimetatud wilja peab Jaan Tombak Hans Härgle 5 protsendiga sest ajast saadik, kui wili temale antud, aastal 1890 Mardi päewa aeg, niisama sugune wili, nagu seda Hans Härg käest saanud, kodu kätte wies ära maksma ja protsendid rahaga tasuma. Ehk kui wilja ei wii, siis maksku Jaan Tombak kõik rahaga, tähendatud hinna määruses.

VI.

Jaan Tombak oli kohtu otsusega rahul, aga Hans Härg mitte, waid lisas weel juure, et tema ja Jaan Tombaki wahel selle läbi Reinu koha kauplemise aeg mitte tunnistusi ei olla juure wõetud, et Jaan Tombak kohta wõttes temale pidanud wäimeheks minema ja tema tütrele, tõutusi, kingitusi ja Ja sõna selle tarwis annud, mille läbi tema (Hans Härg) ka ülemal nõutawat summa, kõik oleks kinkinud, aga et Jaan Tombak omad tõutused pärast kõik waleks jätnud, sellepärast tema (H. Härg) ka oma 100 rbl. nõuab. 

" Kas on wale?" küsis Hans Härg, Jaan Tombak käest.

" Mis mina tütrega olen rääkinud, mis see sinusse puutub", wastas Jaan Tombak

VII.

Hans Härg palus protokolli wälja, et ülemasse kohtusse edasi kaebada, mis antud sai.

Kohtu eesistuja: Karl Krusberg /allkiri/

Kohtu mõistja asemel: Rein Weiermann /allkiri/

Kohtu mõistja: Jaak Narden /allkiri/

Türi kiriku walla kohus 27. Januaril 1890.

Et walla kohtumõistja Jaan Tombak kohtualune oli, nimetadi asemikuks walla talitaja: Rein Weiermann.

Koos oliwad:

Kohtu eesistuja: Kaarel Kruusberg.

Kohtu mõistja asemik: Rein Weiermann.

Kohtu mõistja: Jaan Norden.

I

Hans Härg, Waetsa wallast, astus kohtu ette, kaebas: Mina ostsin aastal 1887 Türi kiriku walla peremehe Juhan Keremi käest Reinu rendikoha eestõiguse, selle tingimisega, et temale 500 rubla koha kontrahi eest pidin maksma ja tema siis aastal 1888 20. Märtsil koha minu kätte andma. Mina maksin Juuni kuul aastal 1887. Juhan Keremile 100 rl. käsirahaks sisse. Pärast seda ostis sedasama Reinu perekoha eestõigust Jaan Tombak wana tingimistega minu käest enesele, ja sai koha aastal 1888 20. Märtsil kui Juhan Keremile omast käest 400 rbl. oli wälja maksnud, oma kätte.

Sell kombel sai minu poolt Jaan Tombakile 100 rbl. laenatud, mida ülemal nimetatud Juhan Keremile käsirahaks olin maksnud. Raha laenu Rehkendan sest ajast saadik, kui Jaan Tombak koha oma kätte sai. Peale selle laenasin Jaan Tombakile Jüri päewa aeg aastal 1888:

5 tsetwerti odre à 6 rbl 30 rbl
5¼  "  kaeru à 4 rbl 21 "
1  "  rukkid 6 "
8 tündert kartohwl. à 1 " 8 "
10 toopi härjapea seemnid à 40 kop 4 "
Summa 69 rbl.

Et Jaan Tombak minule siit saadik, ei kapitali ega intressi ei ole maksnud, nüüd nõuan tema käest kohtu teel:

1) käsi raha, mida koha eest maksin 100 rbl - kop
2) 5% 22 kuu pealt 9 "  16 "
3) Wilja wõlg 69  "  -  "
4) 5% wilja wõlast 21 kuu pealt 3 "  21 "
Summa 184 rbl. 37 kop.

II.

Jaan Tombak sai ette kutsutud ja temale kaebaja nõudmine teada antud. Jaan Tombak ütles: 

1) wilja tsetwertide ja kartohwle tündrite arw on õige, aga härjapea seemned ei saanud toop mitte 40 kop, waid 30 kop. hinna aru järele rehkendatud.

2) mina ei laenanud Hans Härg käest mitte 100 rbl, waid kauplesin temaga Reinu koha eestõiguse 400 rbl eest omale.

3) wili sai küll laenuks wõetud, aga ei saanud mitte aru tehtud, kas seda rahaga ehk wiljaga pean maksma, ehk millal pean maksma, mina lubasin maksta seda mööda, kuidas mina jõuan, aga ilma intressideta.

4) tänawu ei ole minul mitte wõimalik maksta, tulewa aasta maksan wilja ära.

III.

Kohtu soowimist isekeskes ära leppida, ei wõtnud kohtu alused kuulda.

IV.

Wastastik waieluses, mis selle järele Hans Härg ja Jaan Tombaki wahel kohtu ees ette tuli, ei saanud asi sugugi selgemaks, sest et kummagilt poolt tunnistust ei olnud, et Hans Härg oma 100 r. Jaan Tombaki käest ei olla tõutanud nõuda.

V.

Mõistetud ja sellsamal päewal ette kuulutatud:

1) Et 100 rbl. raha üle midagi tunnistust ei ole, kas see kingitud wõi laenatud saanud, ei wõi kohus Hans Härg heaks midagi mõista.

2) aga ülemal nimetatud wilja peab Jaan Tombak Hans Härgle 5 protsendiga sest ajast saadik, kui wili temale antud, aastal 1890 Mardi päewa aeg, niisama sugune wili, nagu seda Hans Härg käest saanud, kodu kätte wies ära maksma ja protsendid rahaga tasuma. Ehk kui wilja ei wii, siis maksku Jaan Tombak kõik rahaga, tähendatud hinna määruses.

VI.

Jaan Tombak oli kohtu otsusega rahul, aga Hans Härg mitte, waid lisas weel juure, et tema ja Jaan Tombaki wahel selle läbi Reinu koha kauplemise aeg mitte tunnistusi ei olla juure wõetud, et Jaan Tombak kohta wõttes temale pidanud wäimeheks minema ja tema tütrele, tõutusi, kingitusi ja Ja sõna selle tarwis annud, mille läbi tema (Hans Härg) ka ülemal nõutawat summa, kõik oleks kinkinud, aga et Jaan Tombak omad tõutused pärast kõik waleks jätnud, sellepärast tema (H. Härg) ka oma 100 rbl. nõuab. 

" Kas on wale?" küsis Hans Härg, Jaan Tombak käest.

" Mis mina tütrega olen rääkinud, mis see sinusse puutub", wastas Jaan Tombak

VII.

Hans Härg palus protokolli wälja, et ülemasse kohtusse edasi kaebada, mis antud sai.

Kohtu eesistuja: Karl Krusberg /allkiri/

Kohtu mõistja asemel: Rein Weiermann /allkiri/

Kohtu mõistja: Jaak Narden /allkiri/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS