Pujatu kogokonna kohus 13 Januaril 1882.
juures olid:
Kohtomees: Mihkel Löhmus
Kohtomees: Mart Walting
Kohtomees: Gusta Winnal
Kohaline möisa härra Baron von Krüdener tulli ette ja kaebas et alamal nimetud talu rentnikud kui Saatre Andres Mitt, Kolga Tönis Amann, Rihkama Jüri Mitt, Leemeti Mart Borgmann, Sootsa Tönis Saar, Korwi Willem Maiste, Ligelewa Thomas Riisenberg, Nässo Willem Lapp, Laiakiwi Johan Löhmus, Ligelewa Jüri Riesenberg, Pöka Andres Oja, Kingo Thomas Löhmus ja Täko Hans Mürisep, oma rendi kontrahtide järele isekeskes talu elumaead pidanud ehitama keda möni aasta mitte täitnud ning siis Keiserliko Kihalkonna kohto juures 6" Oktobr. 1872 lepitus tehtud et nende mööda läinud aastate eest wölgo jäänud 4 hoonet peale seda kahe järel tulewal aastal kumbagi aastal 2 hoonet pidanud ehitama ning nimelt üks hoone tööga ja teine raha eest üles tehtud saama nimetud peremehed aga seda raha eest Lapi talus ehitud maea mitte ära maksta ja palus kaebaja et kohus nimetud rentnika sunniks sele talu hoone ehituse eest maksetud kulusid peremehe Märt Pihlakule ära tasuma.
Märt Pihlak sai ette kutsutud kes ütles, et tema seda Lappi talu möisa härra käest selle tingimisega rendi peale wötnud et see talu hoone raha eest ehitud saab, sest et talud oma töö abiga seda hoonet mitte öigel ega tarwilisel wiisil üles ei ehita ning tema seda ehituse kulu 134 R. omast käest wälja maksnud keda möisa härra temale kätte lubanud muretseda.
Ülemal nimetud peremeestelst olid kohto juure tulnud Saatre Andres Mitt, Kolga Tönis Amann, Rihkama Jüri Mitt, Leemeti Märt Borgmann, Sootza Tönis Saar, Korwi Willem Maiste, Ligelewa Thomas Riisenberg ja Nässo Willem Lapp, kes ütlesid küsimise peale et nemad oma kontrahtide järele talu hoonid üles pidanud ehitama ning ka need 4 hoonet mis ennem wölgo jäänud ja kele üle 1872 Keiserliko Kihelkonna Kohto juures otsust tehtud iljem töö päewadega üles ehitanud ja ühtigi wölgo olla ega raha ei taha maksta ning Lappi talus ehituse aeal nende käest ka mitte raha nöutud.
Kohus arwas senna et Lappi talu ehitaja Märt Pihlak sel aeal kui hoonet ehitas mitte teiste peremeestega kaubelnud kas need selle hoone ehituse juure töömehi andwad ehk raha makswad - sel aeal aga iga talu 6 päewa aastas ehituse juure teenis, jäeb siis Märt Pihlakal aga köiges 6 nende 6 tööpäewa eest kaks aasta = 12 päewa iga ülemal nimetud talu pealt nöuda ning sai
möistetud:
Ülemal nimetud 13 talurentniku peawad iga üks 12 tööpäewa a 40 Kop. seda wiisi iga talu 4 R. 80 Kop. ühte summa 13 talu pealt 62 R. 40 Kop. 8 päewa aea sees Märt Pihlakule wälja maksma ning teine osa ehituse nöudmisega Märt Pihlakat rahule sundida.
Pujatu kogokonna kohus 13 Januaril 1882.
juures olid:
Kohtomees: Mihkel Löhmus
Kohtomees: Mart Walting
Kohtomees: Gusta Winnal
Kohaline möisa härra Baron von Krüdener tulli ette ja kaebas et alamal nimetud talu rentnikud kui Saatre Andres Mitt, Kolga Tönis Amann, Rihkama Jüri Mitt, Leemeti Mart Borgmann, Sootsa Tönis Saar, Korwi Willem Maiste, Ligelewa Thomas Riisenberg, Nässo Willem Lapp, Laiakiwi Johan Löhmus, Ligelewa Jüri Riesenberg, Pöka Andres Oja, Kingo Thomas Löhmus ja Täko Hans Mürisep, oma rendi kontrahtide järele isekeskes talu elumaead pidanud ehitama keda möni aasta mitte täitnud ning siis Keiserliko Kihalkonna kohto juures 6" Oktobr. 1872 lepitus tehtud et nende mööda läinud aastate eest wölgo jäänud 4 hoonet peale seda kahe järel tulewal aastal kumbagi aastal 2 hoonet pidanud ehitama ning nimelt üks hoone tööga ja teine raha eest üles tehtud saama nimetud peremehed aga seda raha eest Lapi talus ehitud maea mitte ära maksta ja palus kaebaja et kohus nimetud rentnika sunniks sele talu hoone ehituse eest maksetud kulusid peremehe Märt Pihlakule ära tasuma.
Märt Pihlak sai ette kutsutud kes ütles, et tema seda Lappi talu möisa härra käest selle tingimisega rendi peale wötnud et see talu hoone raha eest ehitud saab, sest et talud oma töö abiga seda hoonet mitte öigel ega tarwilisel wiisil üles ei ehita ning tema seda ehituse kulu 134 R. omast käest wälja maksnud keda möisa härra temale kätte lubanud muretseda.
Ülemal nimetud peremeestelst olid kohto juure tulnud Saatre Andres Mitt, Kolga Tönis Amann, Rihkama Jüri Mitt, Leemeti Märt Borgmann, Sootza Tönis Saar, Korwi Willem Maiste, Ligelewa Thomas Riisenberg ja Nässo Willem Lapp, kes ütlesid küsimise peale et nemad oma kontrahtide järele talu hoonid üles pidanud ehitama ning ka need 4 hoonet mis ennem wölgo jäänud ja kele üle 1872 Keiserliko Kihelkonna Kohto juures otsust tehtud iljem töö päewadega üles ehitanud ja ühtigi wölgo olla ega raha ei taha maksta ning Lappi talus ehituse aeal nende käest ka mitte raha nöutud.
Kohus arwas senna et Lappi talu ehitaja Märt Pihlak sel aeal kui hoonet ehitas mitte teiste peremeestega kaubelnud kas need selle hoone ehituse juure töömehi andwad ehk raha makswad - sel aeal aga iga talu 6 päewa aastas ehituse juure teenis, jäeb siis Märt Pihlakal aga köiges 6 nende 6 tööpäewa eest kaks aasta = 12 päewa iga ülemal nimetud talu pealt nöuda ning sai
möistetud:
Ülemal nimetud 13 talurentniku peawad iga üks 12 tööpäewa a 40 Kop. seda wiisi iga talu 4 R. 80 Kop. ühte summa 13 talu pealt 62 R. 40 Kop. 8 päewa aea sees Märt Pihlakule wälja maksma ning teine osa ehituse nöudmisega Märt Pihlakat rahule sundida.
