"Astus ette Alema möldre tütruk Miina Lents, kes kuusteist aast. wana; ja kaebas oma wabatiku An Jagonoffi pääle, et ta temal Kolowere laada aegas kuus künart linast riiet omast tuast ära warastanud - kui ta ise laadal on olnud;

"ja keegi wõeras inimene ei ole selle aja sees sääl tuas käinud,- seda tunnistab möldre oma tütar, et ta on säält tuas kangast kudunud. Ja wabatik olla minewa kewade teda ähertanud, kui taal üks rättik kadunud olnud:"Kui sa mo rätikud kätte ei anna, siis wõttan mina sull ühe asja ära, enne kui sa siit ära lähed." Ja nüüd on mull ära minemise aegas tema ähertamise järele see riie ära kadunud.

Sai ette kutsutud wabatik An Jagonoff, ja küsitud, kas ta on seda riiet wõtnud? Aga tema waidleb wastu, et ta enamiste selle aja sees kodu käinud, ja siis on pererahwas ise ka sääl tuas olnud;

"tema lubab ka wanduda selle pääle et tema kääs seda riet ei ole;" ja waidleb ka wastu, et ta ei ole ütelnud, ma wõttan sull ühe asja ära, tema olla ütelnud: kui sa siit ära lähed, wõttan ma peremehe kääst sinu palga rahast selle rätiku raha tagasi. Aga pärast leidnud ta rätiku omast kirstust, ja pärast seda ei ola ta temale enam sana lausunud - seda ola ta muidu hirmutamise pärast ütelnud.

Et nemad wastamise waidlesid, sai kästud tunnistuse meest tua - nemad ütlewad oma peremehe (Madis Matsoka) tunnistuse meheks. Tema tunnistab nii kui wabadik on räkinud - ja tunnistab ka et laada aegas on mõned wõerad inimesed säl tuas olnud.

Et õiget tunnistust ei olnud, ei wõinud neile kohut mõista.