Ette tulli Halliko koggokonna innimenne Jaan Kiisel ja kaebas, et temmal se mööda läinud suwi on temma wennad Juhan, Karel ja Kustaw Kiisel on temma jaggo eino keik ärra enneselle wõtnuwad ja temmale sellega liiga teinuwad ja selletab sedda asja nendawiisi, et essimesse ja teise pääwa eina aijamisest on walla wallitsus temmale annud 4 saato agga mis perrast sedda on tehtud on teised wennad keik ommale wõtnuwad, mis arwata üks 40 saato kust temma 10 saato olleks piddanud ommale saama agga ei olle mitte saanud ja wiimaks eina lõppetusel (kust) on weel se ein mis mahha olnud ärra mäddanend saanud jäetud kust temma olla ka weedi saanud, selle perrast pallub temma kohhut, et kohhus aitaks, et temma sest 40 saatust eintest 10 saatu se on neljas ossa ommale wõiks saada, ja et need teised wennad rohkem eino on saanud kui temma J. Kiisel wõib sest nähha et temma kuhhi paljo weiksem on kui teistel ja ka paljo mustemad einad kuhjas kui teistel wendatel, et neil küll wanno eino küünites all olli. Selle nõudmisse peale wastutasid Johan ja Karel Kiisel, et essiteks on walla wallitsus jagganud igga ühhele ühte wiisi ja mis nemmad perrast on eina teinuwad on jälle isse keskis illosast keik ärra jagganuwad igga ühhele ühhewõõruseni anti Jaanile kui teistele ja wiimased need mustad einad on ka keik ühtewiisi ärra jaotud saanud, ja et Jaan ütleb et temmal weiksem kuhhi ja mustemad einad kuhjas on olnud, se tulli sest et teistel olli wanna ülle suwwe jäänud eino künis all mis Jaanil mitte ei olnud ja selle läks weedem wärskid eino küini ja sai kuhhi suurem, ja Jaan panni aljad einad küüni ja mustemad einad kuhja agga neil olnud keik seggi künis kui kuhjas. Kustaw Kiisel ütles, et temma eina aejata ei sa selle perrast ei tea temma sest eina aijamisest middagi agga temmal polle wanno eino künis mitte olnud. Tunnistas II wöörmend Jürri Nõmm, et temma on käinud neid eino ülle kaemas ja leidnud et Jaan Kiisli eina kuhhi olnud keige weiksem ja ka keige mustemad einad seal sees.
Tunnistas Pea Kohtumees A. Saar kes ka käinud neid eino ülle kaemas ja leidnud et Johhani ja Karli Kiisli kuhjad on keige suuremad olnud agga Kustawi ja Jaani kuhjad on pea aego ühhe suurused olnud agga siiski on Jaani kuhhi weedi weiksem olnud.
Kohtu otsus: Et tunnistuste läbbi on selge et Jaan Kiisli eina kuhhi on weiksem ja ka mustemad einad olnud, siis mõistab kohhus, et Johan, Karel ja Kustaw Kiiseligga igga üks peäwad 8 pääwa sees Jaan Kiislile üks saat aljid eino andma ärra. Kohtu otsus sai ette kuulutud ja ei olnud keegi sellega rahhul said keigile õppuse tähhed wällja antud.
Pea kohtumees A. Saar xxx
Kohtumees J. Otter xxx
Kohtumees M. Saar xxx
Kog. kirj. G Merzin.
Ette tulli Halliko koggokonna innimenne Jaan Kiisel ja kaebas, et temmal se mööda läinud suwi on temma wennad Juhan, Karel ja Kustaw Kiisel on temma jaggo eino keik ärra enneselle wõtnuwad ja temmale sellega liiga teinuwad ja selletab sedda asja nendawiisi, et essimesse ja teise pääwa eina aijamisest on walla wallitsus temmale annud 4 saato agga mis perrast sedda on tehtud on teised wennad keik ommale wõtnuwad, mis arwata üks 40 saato kust temma 10 saato olleks piddanud ommale saama agga ei olle mitte saanud ja wiimaks eina lõppetusel (kust) on weel se ein mis mahha olnud ärra mäddanend saanud jäetud kust temma olla ka weedi saanud, selle perrast pallub temma kohhut, et kohhus aitaks, et temma sest 40 saatust eintest 10 saatu se on neljas ossa ommale wõiks saada, ja et need teised wennad rohkem eino on saanud kui temma J. Kiisel wõib sest nähha et temma kuhhi paljo weiksem on kui teistel ja ka paljo mustemad einad kuhjas kui teistel wendatel, et neil küll wanno eino küünites all olli. Selle nõudmisse peale wastutasid Johan ja Karel Kiisel, et essiteks on walla wallitsus jagganud igga ühhele ühte wiisi ja mis nemmad perrast on eina teinuwad on jälle isse keskis illosast keik ärra jagganuwad igga ühhele ühhewõõruseni anti Jaanile kui teistele ja wiimased need mustad einad on ka keik ühtewiisi ärra jaotud saanud, ja et Jaan ütleb et temmal weiksem kuhhi ja mustemad einad kuhjas on olnud, se tulli sest et teistel olli wanna ülle suwwe jäänud eino künis all mis Jaanil mitte ei olnud ja selle läks weedem wärskid eino küini ja sai kuhhi suurem, ja Jaan panni aljad einad küüni ja mustemad einad kuhja agga neil olnud keik seggi künis kui kuhjas. Kustaw Kiisel ütles, et temma eina aejata ei sa selle perrast ei tea temma sest eina aijamisest middagi agga temmal polle wanno eino künis mitte olnud. Tunnistas II wöörmend Jürri Nõmm, et temma on käinud neid eino ülle kaemas ja leidnud et Jaan Kiisli eina kuhhi olnud keige weiksem ja ka keige mustemad einad seal sees.
Tunnistas Pea Kohtumees A. Saar kes ka käinud neid eino ülle kaemas ja leidnud et Johhani ja Karli Kiisli kuhjad on keige suuremad olnud agga Kustawi ja Jaani kuhjad on pea aego ühhe suurused olnud agga siiski on Jaani kuhhi weedi weiksem olnud.
Kohtu otsus: Et tunnistuste läbbi on selge et Jaan Kiisli eina kuhhi on weiksem ja ka mustemad einad olnud, siis mõistab kohhus, et Johan, Karel ja Kustaw Kiiseligga igga üks peäwad 8 pääwa sees Jaan Kiislile üks saat aljid eino andma ärra. Kohtu otsus sai ette kuulutud ja ei olnud keegi sellega rahhul said keigile õppuse tähhed wällja antud.
Pea kohtumees A. Saar xxx
Kohtumees J. Otter xxx
Kohtumees M. Saar xxx
Kog. kirj. G Merzin.
