Taevere: Taevere vallakohtu protokolliraamat (1880-1882)
| Leidandmed | EAA.3543.1.29 |
|---|---|
| Kaader | 30 31 32 |
| Daatum | 25.07.1880 |
| Protokolli number | 68 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Tawit | Tirmann | Peakohtumees | |
| Jaan | Paas | Kohtumees | |
| Hans | Männik | Kohtumees | |
Tulli ette
Paewate hind on Howikohtu poolt kinni pantud, et iga Tallu maksab
| Kop | |
| 1 hobbuse paewate eest aasta labbi | 45 |
| Iga Jalapaewa eest Jüripaewast Michlepaewani | 30 |
| Keik Jalapaewad Michel paewast Jüripaewani | 20 |
Seperrast on ta nüüd ühe kontrahi teinud mis ta pallub ka kohtu protocolli maha kirjuta, kust näha mis kohused Tallo rentnikul täita on, ja kui suur ta rent edespidi maksa on.
Kontraht
Tänasel paewal on
I
| Rubla | Cop. | |
| Keik Hobuse paewad aasta läbi on | - | 45 |
| " Jallapaewad Jürripaewast Michklepaewani | - | 30 |
| " Jallapaewad Mihklepaewast Jurripaewani | - | 20 |
| Ja kümnese Maksu hinda leppib ees olew Rentiaeg läbi | ||
| 1 wak rükki | 3 | - |
| 1 " Odri | 2 | 33 |
| 1 " Kaerad | 1 | 50 |
| 1 nael ropsitud Lino | - | 12 |
| 1 nael linnast Lõnga | - | 50 |
| 1 nael humalid | - | 20 |
| 1 nael woid | - | 20 |
| 1 maksu Lamas | 2 | 50 |
| 1 Kott | - | 50 |
| 1 Künna | - | 15 |
| 1 Lõeg | - | 10 |
| 1 Munna | - | 1 |
Ning maksab iga üks perremees oma renti
Sel 1 Martsil I pool
" 1 Septembril II pool ette ärra.
II
Iga üks Tallu pidaja peab oma Talu kohta isi oma kuluga ehitama ja hea seisuse sees pidama ning põllud Tallu rahwa Seaduse järel prukima.
III
Iga Tallu rentnik peab ni kui siamaale on olnud keik kroonu käsud ja orjused, kui ka kirriku ja koolide maksud ja orjused täitma.
IV
Kui kõrge Kroonu ehk kelegi ülema walitsuse poolt selle kontrahti aja sees kedagi muudmisi peaks tehtama, mis ehk Tallu kui ka Mõisa rentniku kasuks ehk kahjuks peaks tulema. Siis ei woi Tallu rentnik sellesinatse kontrahti põhja peale toetates wastu panna, waid peab need muudmised wastu tõrkumatta oma kantawaks wotma, ehk oma kasuks prukima. Aga siin maha rägitud renti peab iga rentnik ikka muutmatta se 12 aastad ärra maksma.
Sejärrel on eestähentud kontrahti põhjusel renti maksa, mis ka Mõisa rentnik se renti aeg muutmatta jättab, nimelt
| rubl | cop | |
|
|
119 | 64½ |
|
|
231 | 52½ |
|
|
122 | 33½ |
| " |
119 | 24½ |
| " |
196 | 32 |
|
|
166 | 80 |
|
|
47 | 08½ |
|
|
59 | 22½ |
|
|
34 | 58 |
| 46 | 98½ | |
|
|
136 | 61½ |
|
|
158 | 86 |
| 129 | 41 | |
| 133 | 11 | |
| 35 | 53 | |
|
|
84 | 27½ |
| " |
84 | 27½ |
| 46 | 93½ | |
|
|
51 | 86 5/6 |
|
|
33 | 90 |
| " |
16 | 95 |
|
|
124 | 9 1/6 |
|
|
78 | 19½ |
| 135 | 25½ | |
| 135 | 25½ | |
| 72 | 6½ | |
| 47 | 9 | |
| 87 | 20 | |
| 83 | 29 | |
| 91 | 36 | |
| 83 | 29½ | |
| 74 | 71½ | |
| 20 | 80 | |
| 72 | 71½ | |
| 78 | 89½ | |
|
|
116 | 22 2/3 |
| " |
119 | 39 1/3 |
| " |
120 | 54 2/3 |
| " |
109 | 60 |
| 84 | 95 | |
| 34 | 31½ | |
| 51 | 71 5/6 | |
| 29 | 81 2/3 | |
| 135 | 25½ | |
| 135 | 25½ | |
| 153 | 50½ | |
|
|
117 | 74 |
| " |
119 | 39 2/3 |
| " |
119 | 39 1/3 |
| " |
109 | 85 |
|
|
75 | 19½ |
| " |
64 | 78 1/3 |
| " |
74 | 56½ |
| " |
80 | 20 3/4 |
|
|
80 | 20 3/4 |
| " |
68 | 68½ |
| " |
171 | 94 |
|
|
211 | 84 |
| 61 | 56 1/3 | |
|
|
199 | 27 |
| " |
76 | 19½ |
|
|
85 | 45 |
|
|
91 | 67 |
| " |
91 | 62 |
| " |
99 | 74½ |
| " |
98 | 29 |
| 50 | - |
Moisa maa peal kohha pidajatel sai kuulutud ni kui
| Rubl | Cop | |
|
|
50 | - |
| 200 | - | |
| 1100 | - | |
| 75 | - | |
| 175 | - | |
| 500 | - | |
|
|
600 | - |
| 300 | - |
sepeale sai wakka tallu pidajatel sedda keik kuulutud ja kontraht kui ka juure pantud renti suurus ette ütteltud, ning kohtu poolt küssitud kas nad seda uud renti walmis maksma on, ehk on neil keddagi se wastu ütlemist, nisugguse ette ütlemise peal sai mitme perremehhe poolt küssitud, kas sest eespool tähentud, rentist Mõisa rentnikul mitte woimalik wähemaks jätta ei olle, mispeale Moisarentnik sedda woimata ütles ollewad. Sepeale olli suurem ossa perremehi se rentiga rahho, ja lubbasid sedda maksa, ni kuida sedda siin kuulutud, mis eddespiddi nõutud saab.
Üksi
pallusid ennesel mõtlemise aega, kus nad siis eddespiddi se peale arro annawad, kas nad woiwad se üllentud rent maksa woi mitte. Wälja oli neist perremeestest jaenud
Sai kästud: Nii kuida sündinud protocolli wõtta ja neile perremeestele kes mõtlemise aega palusid 14 paewa mõtlemise aega anda.
Tulli ette
Paewate hind on Howikohtu poolt kinni pantud, et iga Tallu maksab
| Kop | |
| 1 hobbuse paewate eest aasta labbi | 45 |
| Iga Jalapaewa eest Jüripaewast Michlepaewani | 30 |
| Keik Jalapaewad Michel paewast Jüripaewani | 20 |
Seperrast on ta nüüd ühe kontrahi teinud mis ta pallub ka kohtu protocolli maha kirjuta, kust näha mis kohused Tallo rentnikul täita on, ja kui suur ta rent edespidi maksa on.
Kontraht
Tänasel paewal on
I
| Rubla | Cop. | |
| Keik Hobuse paewad aasta läbi on | - | 45 |
| " Jallapaewad Jürripaewast Michklepaewani | - | 30 |
| " Jallapaewad Mihklepaewast Jurripaewani | - | 20 |
| Ja kümnese Maksu hinda leppib ees olew Rentiaeg läbi | ||
| 1 wak rükki | 3 | - |
| 1 " Odri | 2 | 33 |
| 1 " Kaerad | 1 | 50 |
| 1 nael ropsitud Lino | - | 12 |
| 1 nael linnast Lõnga | - | 50 |
| 1 nael humalid | - | 20 |
| 1 nael woid | - | 20 |
| 1 maksu Lamas | 2 | 50 |
| 1 Kott | - | 50 |
| 1 Künna | - | 15 |
| 1 Lõeg | - | 10 |
| 1 Munna | - | 1 |
Ning maksab iga üks perremees oma renti
Sel 1 Martsil I pool
" 1 Septembril II pool ette ärra.
II
Iga üks Tallu pidaja peab oma Talu kohta isi oma kuluga ehitama ja hea seisuse sees pidama ning põllud Tallu rahwa Seaduse järel prukima.
III
Iga Tallu rentnik peab ni kui siamaale on olnud keik kroonu käsud ja orjused, kui ka kirriku ja koolide maksud ja orjused täitma.
IV
Kui kõrge Kroonu ehk kelegi ülema walitsuse poolt selle kontrahti aja sees kedagi muudmisi peaks tehtama, mis ehk Tallu kui ka Mõisa rentniku kasuks ehk kahjuks peaks tulema. Siis ei woi Tallu rentnik sellesinatse kontrahti põhja peale toetates wastu panna, waid peab need muudmised wastu tõrkumatta oma kantawaks wotma, ehk oma kasuks prukima. Aga siin maha rägitud renti peab iga rentnik ikka muutmatta se 12 aastad ärra maksma.
Sejärrel on eestähentud kontrahti põhjusel renti maksa, mis ka Mõisa rentnik se renti aeg muutmatta jättab, nimelt
| rubl | cop | |
|
|
119 | 64½ |
|
|
231 | 52½ |
|
|
122 | 33½ |
| " |
119 | 24½ |
| " |
196 | 32 |
|
|
166 | 80 |
|
|
47 | 08½ |
|
|
59 | 22½ |
|
|
34 | 58 |
| 46 | 98½ | |
|
|
136 | 61½ |
|
|
158 | 86 |
| 129 | 41 | |
| 133 | 11 | |
| 35 | 53 | |
|
|
84 | 27½ |
| " |
84 | 27½ |
| 46 | 93½ | |
|
|
51 | 86 5/6 |
|
|
33 | 90 |
| " |
16 | 95 |
|
|
124 | 9 1/6 |
|
|
78 | 19½ |
| 135 | 25½ | |
| 135 | 25½ | |
| 72 | 6½ | |
| 47 | 9 | |
| 87 | 20 | |
| 83 | 29 | |
| 91 | 36 | |
| 83 | 29½ | |
| 74 | 71½ | |
| 20 | 80 | |
| 72 | 71½ | |
| 78 | 89½ | |
|
|
116 | 22 2/3 |
| " |
119 | 39 1/3 |
| " |
120 | 54 2/3 |
| " |
109 | 60 |
| 84 | 95 | |
| 34 | 31½ | |
| 51 | 71 5/6 | |
| 29 | 81 2/3 | |
| 135 | 25½ | |
| 135 | 25½ | |
| 153 | 50½ | |
|
|
117 | 74 |
| " |
119 | 39 2/3 |
| " |
119 | 39 1/3 |
| " |
109 | 85 |
|
|
75 | 19½ |
| " |
64 | 78 1/3 |
| " |
74 | 56½ |
| " |
80 | 20 3/4 |
|
|
80 | 20 3/4 |
| " |
68 | 68½ |
| " |
171 | 94 |
|
|
211 | 84 |
| 61 | 56 1/3 | |
|
|
199 | 27 |
| " |
76 | 19½ |
|
|
85 | 45 |
|
|
91 | 67 |
| " |
91 | 62 |
| " |
99 | 74½ |
| " |
98 | 29 |
| 50 | - |
Moisa maa peal kohha pidajatel sai kuulutud ni kui
| Rubl | Cop | |
|
|
50 | - |
| 200 | - | |
| 1100 | - | |
| 75 | - | |
| 175 | - | |
| 500 | - | |
|
|
600 | - |
| 300 | - |
sepeale sai wakka tallu pidajatel sedda keik kuulutud ja kontraht kui ka juure pantud renti suurus ette ütteltud, ning kohtu poolt küssitud kas nad seda uud renti walmis maksma on, ehk on neil keddagi se wastu ütlemist, nisugguse ette ütlemise peal sai mitme perremehhe poolt küssitud, kas sest eespool tähentud, rentist Mõisa rentnikul mitte woimalik wähemaks jätta ei olle, mispeale Moisarentnik sedda woimata ütles ollewad. Sepeale olli suurem ossa perremehi se rentiga rahho, ja lubbasid sedda maksa, ni kuida sedda siin kuulutud, mis eddespiddi nõutud saab.
Üksi
pallusid ennesel mõtlemise aega, kus nad siis eddespiddi se peale arro annawad, kas nad woiwad se üllentud rent maksa woi mitte. Wälja oli neist perremeestest jaenud
Sai kästud: Nii kuida sündinud protocolli wõtta ja neile perremeestele kes mõtlemise aega palusid 14 paewa mõtlemise aega anda.