Kooliajalugu

Linke kooliajaloo uurimiseks


  1. Sissejuhatus
  2. Talurahvakoolid kuni 1880ndate koolireformideni
  3. 1880ndate koolireformist kuni aastani 1918
  4. Linnakoolid
  5. Keskhariduskoolid
  6. Eesti Vabariigi periood
  7. Nõukogude periood
Sissejuhatus

Suurem osa tänapäeva koolidest on omaaegsete alg-, kesk- ja kutsehariduskoolide järeltulijad. Kooli ajaloo uurimist alustades on kõigepealt soovitav kindlaks teha, kas ja kui suur osa kooli arhiivist on säilinud ja kust seda leida võib. Paljude üld-, kutseharidus- ja pedagoogikaõppeasutuste ning haridusseltside fondid on hoiul erinevates arhiivides. Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavatest õppeasutuste fondidest saab ülevaate AISi vahendusel. Tegutseva õppeasutuse arhiivi säilitatakse tavaliselt kohapeal, tegevuse lõpetanud õppeasutuste dokumente leiab lisaks arhiivile ka kohalikest omavalitsustest. Küsida tasub ka teistest mäluasutustest, eelkõige kohalikest muuseumidest.

Materjali hulga, sisukuse ja ajaliste piiride poolest on koolide fondid väga erinevad. Kui kooli kohta eraldi fondi pole või on dokumente vähe säilinud, ei tasu veel lootust kaotada, vaid pöörduda uurimiseks teiste allikate, eelkõige õppeasutuste järelevalveorganite, vanema ajaloo uurimisel ka luteri- ja õigeusu koguduste, ülemkirikueestseisja-ametite, vallavalitsuste jt fondide dokumentide poole. Põhjaliku ülevaate tsaariaegsete haridusasutuste ja nende järelevalveorganite fondidest leiab 2006. aastal ilmunud arhiivijuhi II osast (Arhiivijuht II. Haridus. Teadus. Kirik. Koostanud Lea Teedema. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2006). Selle tekste saab lugeda ka struktureeritud Tartu fondiloendist.

Enamiku tänaste maakoolide eelkäijateks on omaaegsed luteriusu mõisa-, valla- ja kihelkonnakoolid, õigeusu abi- ja kihelkonnakoolid ning ministeeriumikoolid. Linnades töötasid elementaarkoolid (alates 1880ndatest linnaalgkoolid), kreiskoolid, mis 1872. aasta määruse alusel reorganiseeriti linnakoolideks ja 1913. aastal kõrgemateks algkoolideks, kroonualgkoolid (1880ndatest kuni 1918. aastani riiklikult ülalpeetavad ja kohalikest omavalitsustest sõltumatud venekeelsed algkoolid), kohaliku magistraadi või linna koolikolleegiumi loodud linna tütarlastekoolid, linnakoguduste juures tegutsenud ja nende ülalpeetud kogudusekoolid. Keskharidust andsid gümnaasiumid ja reaalkoolid (asutati 1872. aasta reaalkoolide põhimääruse alusel). Riiklike koolide kõrval töötasid eraõppeasutused. Otseside talurahvakoolide ja teistele seisustele ettenähtud linnakoolide vahel puudus.

Talurahvakoolid kuni 1880ndate koolireformideni

Üldist

17.–18. sajandi talurahvakoolide ajaloo kohta leidub andmeid EELK koguduste visitatsiooniprotokollidest. EELK koguduste fondidest leiab ka kihelkonna koolivalitsuse ja kihelkonna koolikomisjoni materjale, mille hulgas on õpilaste nimekirju, päevikuid, õppetöö aruandeid, koolikatsumiste protokolle jms. Õigeusukoolide, eriti Saaremaa koolide kohta leiab lisaks õigeusu koguduste fondidele materjali EAÕK Sinodi fondist (EAA.1655). 1803. aastal korraldas Tartu ülikooli koolikomisjon pastorite hulgas küsitluse talurahvahariduse edasise korralduse kohta, milles tunti huvi ka olemasolevate koolide asukoha, tüübi (kas kihelkonna või külakool), õpetajate, õpilaste, õppeainete, õppeaja kestuse jne kohta. Säilinud on 15 Harju- ja Läänemaa pastori arvamused (EAA.1187.2.633-2). Liivimaa kubermangu pastorite vastustest on säilinud Torma-Lohusuu, Kambja, Puhja (algus puudub), Nõo, Otepää, Võnnu, Maarja-Magdaleena (osaliselt), Pilistvere ja Rõuge kihelkonna pastorite vastused (EAA.403.2.75).

Hea allikas kooliajaloo uurijale on 1863. aastal Õpetatud Eesti Seltsi poolt koolmeistrite hulgas korraldatud ankeedi vastused. Ankeedile vastas 665 Põhja- ja Lõuna-Eesti koolmeistrit, kellest paljud ei piirdunud ainult esitatud küsimustele vastamisega (kui palju lapsi koolis käib, koolitöö korraldus, koolmeistri haridus jne), vaid lisasid juurde omi tähelepanekuid koolitöö olukorra ning koolmeistrite elu- ja töötingimuste kohta. Ankeedid on Õpetatud Eesti Seltsi fondis kolmes säilikus (EAA.2569.1.77…79, digiteerituna Saagas).

1816. ja 1819. aasta talurahvaseadustega pandi koolide asutamise kohustus valdadele. Seetõttu leiab vallavalitsuste fondide materjalidest andmeid koolihoonete ehitamise ja korrashoiu, õppevahendite muretsemise, koolmeistrite valimise jms kohta.

Eestimaa kubermangu maakoolide uurimisel on lisaks eelmainitud fondidele heaks allikaks EELK konsistooriumi fond (EAA.1187). Kuni 1834. aastani leiab koolide kohta andmeid pastorite iga-aastastest aruannetest, milles oli eraldi alapunkt kihelkonnas töötavate koolide kohta. Alates 1835. aastast on need nn oktoobriaruannete (Oktoberberichte) nime all. 1864. aastast koostas pastor oma kihelkonna koolide kohta eraldi aruande.

Eestimaa ülem-maakoolikomisjoni (EAA.855) ja Virumaa koolikomisjoni (EAA.987) fondis leidub koolirevidentide aruandeid 1860–1906, õppeplaane ja kirjavahetust. Eestimaa rüütelkonna fondis (EAA.854) säilitatavad siseministeeriumi statistikakomitee ankeedid annavad ülevaate Eestimaa kubermangu Virumaa, Järvamaa, Harjumaa ja Läänemaa koolidest 1880. aastal. Ankeedid on säilikutes EAA.854.1.1932…1945, digiteerituna kättesaadavad Saagas.

Ka Liivimaa kubermangu talurahvakoolide ajaloo uurimisel on võimalik kasutada erinevaid allikaid. Üsna rikkalikult on andmeid Tartu-Võru ülemkirikueestseisja fondis (EAA.1197). Sealt leiab koolide aruandeid (1771–1841), millele annavad lisa alates 1809. aastast lisatud konvendiprotokollide ärakirjad, samuti leidub andmeid kirjavahetuses. Säilik EAA.1197.1.959 koondab 1765–1768 Tartumaal (hõlmab ka Põltsamaa ja Pilistvere kihelkonna) toimunud visitatsioonide protokollid, milles on eraldi punkt ka kihelkonnas töötanud koolide kohta. Saaremaa ülemkirikueestseisja ameti fondist (EAA.1200) leiab pastorite aruanded talupoegade lugemis- ja kirjutamisoskuste kohta.

Andmeid Liivimaa luteriusu maakoolide kohta ning üksikute koolivalitsuste aruandeid aastatest 1870–1887 leiab ka Liivimaa maanõunike kolleegiumi statistikabüroo (EAA.1427) fondist.

Kahest maakooliameti fondist (Tartu-Võru maakooliamet EAA.1167 ja Pärnu-Viljandi maakooliamet EAA.2008) on rikkalikuma materjaliga Tartu-Võru maakooliamet. Vanim visitatsiooniprotokoll pärineb 1736. aastast, hästi on säilinud 1786. aasta koolide visitatsiooniprotokollid. Leidub ka toimikuid koolikonventide ja koolide tegevuse, koolmeistrite valimise jms kohta, koolide tegevuse aruandeid ja mitmesugust kirjavahetust. Viljandi-Pärnu maakooliameti fondis on rohkem materjali Pärnumaa koolide kohta.

1880ndate koolireformist kuni aastani 1918

1880ndate koolireform ühtlustas Eesti- ja Liivimaa koolikorralduse. Alates 1887. aastast lisanduvad varem nimetatud allikatele 23 rahvakoolide inspektori fondi, mis paraku oma mahult on väga erinevad. Eelnevalt tuleb kindlaks teha, millise rajooni alla uuritav kool kuulus. Inspektorirajoonidest ja nende piiride muutumisest annab ülevaate haridusinstitutsioonide teatmik (Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999). Fondides on statistilisi ja revideerimisaruandeid koolide kohta (1877–1917), õppeprogramme ja tunniplaane (1887–1917), õppeasutuste, õpetajate (1852–1918) ja õpilaste (1873–1917) nimekirju, aruandeid ja kirjavahetust koolivõrgu loomise ja laiendamise kohta, aruandeid õppetöö, õppeasutuste asutamise, reorganiseerimise ja sulgemise kohta.

Rahvakoolide direktori kolmes fondis (EAA.93, EAA.388, EAA.2083) on maakoolide kohta vähem andmeid. Leida võib sealt eelkõige aruandeid, koolide nimekirju, kirjavahetust. Eestimaa kubermangu rahvakoolide direktori fondis (EAA.93) on aruanded rahvakoolide kohta alates 1895. aastast.

Lisaks ülaltoodud fondidele leiab koolide kohta andmeid veel teistestki fondidest. Üksikute koolide kohta on andmeid haridusdokumentide kollektsioonis (EAA.622). Haridusseltside asutatud koolide kohta leiab andmeid haridusseltside fondidest. Liivimaa kubermanguvalitsuse fondist (EAA.297 nimistu 11) leiab andmeid koolidele maa eraldamisest, mõisakoolide kohta mõisate fondidest jne. 1917. aasta hariduskorralduse kohta pakub teavet Eesti Ajutise Maavalitsuse haridusosakonna fond (EAA.4683). Sellest leiab materjali õppekavade väljatöötamise, eesti keele õppekeeleks määramise, kooliõpetajate ametisse määramise, koolide evakueerimise jm kohta.

Linnakoolid

Linnakoolide tegevuse uurimisel 1802–1887 pakuvad lisaks koolide fondidele teavet Riia õpperingkonna kuraatori (EAA.384), kuni 1837. aastani Tartu ülikooli koolikomisjoni (EAA.403), Eestimaa kubermangu koolidirektoraadi (EAA.90) ja Tartu (EAA.386) koolidirektoraadi, Haapsalu (EAA.92), Paide (EAA.5201), Rakvere (EAA.91), Pärnu (EAA.3848) ja Viljandi (EAA.387) koolide inspektoraadi fondid. Alates 1887. aastast lisanduvad rahvakoolide direktori ja rahvakoolide inspektori fondid. Koolide majandusliku küljega tutvumiseks pakuvad teavet Pärnu (EAA.5061), Tartu (EAA.3735), Paldiski (EAA.3060), Valga (EAA.3342) ja Viljandi (EAA.3776) koolikolleegiumi fondid.

Riia õpperingkonna kuraatori fondist (EAA.384) leiab statistilisi ülevaateid ja aruandeid koolide tegevuse kohta, õppeplaane, programme ja tunnikavasid, pedagoogikanõukogude ja lastevanemate komiteede protokolle, eksamitöid, tunnistusi, kirjavahetust õppetöö korralduse, koolimajade ehitamise ja koolide majandusliku olukorra kohta, koolimajade plaane, kirjavahetust mitmesugustes küsimustes jpm.

Tartu ülikooli koolikomisjonist (EAA.403) leiab aruandeid õppetöö kohta, kirjavahetust koolide rajamise, õppetöö, koolide revideerimise, õpilaste, õppemaksu, koolimajade ostu, ehituse ja remondi jm majandusküsimuste kohta; kooliametnike ja õpetajate teenistuslehti jm.

Kubermangu koolidirektoraadi kahest fondist leiab aruandeid koolide revideerimise kohta, statistilisi aruandeid, ajaloolisi ülevaateid Pärnu ja Viljandi ning Eestimaa kubermangu koolide kohta, õppeplaane, õpilaste ja õpetajate nimekirju ja nende isiklikke toimikuid, kirjavahetust õpilaste kooli vastuvõtmise, eksamite sooritamise, koolide revideerimise jt õppetöö alastes küsimustes.

Koolide inspektoraatide fondidest on paremini säilinud Pärnu (EAA.3848), Rakvere (EAA.91) ja Viljandi (EAA.387) oma. Materjali hulgas on statistilisi ja aastaaruandeid koolide tegevuse kohta, õppe- ja tunniplaane, toimikuid õppeasutuste organiseerimise, koolide revideerimise jne kohta, õpetajate teenistuslehti, eksamiprotokolle jne.

Linna koolikolleegiumid loodi 1820. aastal linnade poolt ülalpeetavate koolide majandusliku külje eest hoolitsemiseks ja õpetajate valimiseks. Materjali hulgas on põhikirju, õppe- ja tunniplaane, protokolle, õppetöö aruandeid, kirjavahetust, õpilaste nimekirju, tunnistusi jm.

Keskhariduskoolid

Gümnaasiumide kohta leiab lisaks kooli enda fondile andmeid Riia õpperingkonna kuraatori  (EAA.384), Tartu keiserliku üikooli koolikomisjoni (EAA.403, kuni 1837. aastani) ja kubermangu koolidirektoraatide fondidest (kubermangugümnaasiumi direktor oli ühtlasi kubermangu koolidedirektor).

Lisaks neile leiab linnakoolide ja gümnaasiumide kohta teavet magistraatide ja linnavalitsuste, koolide ülalpidamise ühingute ja sihtasutuste fondidest (nt EAA.1838, Johann Diedrichsteini Vinni asutus; EAA.1808, Mellin-Reichenbergi sihtasutus; EAA.5182, Pärnu õppijate toetusraha komisjon; EAA.1731, Saksa Kooli- ja Abiselts Tartus; EAA.2765, Tartu saksa eragümnaasiumi ülalpidamise ühing; EAA.2009, Viljandi kooliühing).

Eesti Vabariigi periood

Eesti Vabariik 19181940

Neil aastatel valvas õppetöö üle linna-, alevi või maavalitsuste haridusosakond, mis omakorda andis aru haridusministeeriumile. Seetõttu tuleks tutvuda Rahvusarhiivis Tallinnas säilitatavate maa-, linna- ja alevivalitsuste fondides olevate haridusosakondade dokumentidega ning haridusministeeriumi (ERA.1108) fondiga, maakoolide puhul ka vallavalitsuste fondidega.

Rahvusvähemuste koolide kohta leiab lisaks eeltoodule materjale ka vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste fondidest, mida säilitatakse samuti Tallinnas.

Nõukogude periood
Neil aastatel tegelesid üldhariduskoolidega TSN ehk Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee haridusosakonnad ja ENSV Haridusministeerium. Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnarhiivis säilitatavate haridusosakondade fondidest saab ülevaate AISi vahendusel. Haridusosakondade materjale säilitatakse ka kohalike omavalitsuste juures.