Kohaajalugu

Arhiivi andmebaasid

Huvitavaid linke mujalt


  1. Sissejuhatus
  2. Talukoht, küla
  3. Mõis
  4. Vald
  5. Kihelkond
  6. Linn
  7. Eesti Vabariigi periood
  8. Nõukogude periood
  9. Fotod ja filmid
  10. Allikapublikatsioonid
Sissejuhatus

Suguvõsauurimise edenedes võib huvi põlvnemise vastu kergesti kasvada huviks geograafilise ja sotsiaalse ruumi vastu, kus esivanemad on elanud või kuhu on ise elama asutud. Igal paikkonnal on oma identiteet, mida selle ajaloo tundmine tugevdab. Kohaliku inimese ajaloouurimisi toetavad ümbritsev maastik, tuttavad inimesed, hooned ja asjad ning tulemus võib olla palju detailsem ja omapärasem kui ajaloo üldkäsitlused.

Huvi võib esialgu piirduda ühe talukoha ajalooga. Ent talu oli majanduslikult ja administratiivselt lahutamatult seotud mõisaga (hiljem ka vallaga) ning talu kodakondsed kirikliku kuuluvuse poolest kihelkonnaga. Vähetähtis ei ole ka talupere suhtlusringkond — lähemad ja kaugemad naabertalud ja kogu küla.

Uurimistöö liigitamine talu ja küla, mõisa ja valla või kihelkonna ajaloo uurimiseks on tinglik, kuna näiteks valla ajaloo uurimine võib samaaegselt tähendada ka külade ja talude või ka valla territooriumile jäänud mõisa ajaloo uurimist. Järgneva eesmärk on juhatada kohaajaloo huviline peamiste allikate, registrite ja andmebaasideni, millest leiab andmeid talu, küla, mõisa, valla või kihelkonna ajaloo erinevate aspektide uurimiseks.

Suguvõsa– ja kohaajaloo uurimine on tihedalt seotud ja sageli saab kasutada samu allikaid. Enim kasutatavad allikad on digiteeritud ja kättesaadavad Saaga portaalis. Kõikide arhiiviallikate leiab infot arhiivi infosüsteemist AIS. Soovitav on otsida kohanimesid nii eesti, saksa kui vene keeles. Saksakeelsed kohanimed leiab VAUst mõisate registrist.
Talukoht, küla

Teades praegust küla nime on Maa-ameti geoportaali abil võimalik leida, millise mõisa ja kihelkonna alla praegune küla on 19. sajandil kuulunud. Seejärel on võimalik Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemi abil hõlpsasti üles leida huvipakkuva piirkonna kaardid, mis annavad pildi asustuse arengust ja aitavad uurida piirkonna toponüümikat. Paljud kaardid on sealsamas nähtavad ka digipiltidena.

Eesti alal on adramaarevisjone, mis võimaldavad uurida talude majandusliku kandevõime arengut ja küladesse kuulumist, läbi viidud alates 16. sajandist. Erinevates fondides leidub 18. sajandi adramaarevisjonide käigus koostatud vakuraamatuid ja inventare. Suur hulk neist on kättesaadavad Saaga portaalis, Eestimaa 1725. ja 1726. aasta revisjonid on juba varasemalt trükistena publitseeritud, 2008. aastast on elektroonilisi otsinguid võimaldava allikpublikatsioonina kättesaadav "Eestimaa 1732. aasta adramaarevisjon".

Taludes elanud inimesi ja küla talude arvu saab uurida maksude arvestamiseks peetud hingeloendite abil. Esimene hingeloend Eestis toimus 1784. aastal. Hingeloendid on digiteeritud ja kättesaadavad Saagas. Piirkonna elanike kohta külade kaupa annavad infot ka luteri ja õigeusu koguduste personaalraamatud ning nii tsaari- kui ka vabariigiaegsed vallaelanike nimekirjad, mis on samuti leitavad Saaga portaalis.

Veel on arhiivis olemas talude rendilepingud (kihelkonnakohtute ja talurahvaasjade komissaride fondides). Talude päriseksostmise kohta tasub andmeid otsida eelkõige talude kinnistustoimikutest. Ajaloolise Pärnumaa talude kohta on olemas juba ka Päriseksostetud talude andmebaas

Mõis

Esmase administratiivse pildi mõisa piiridest ja paiknemisest annab Maa-ameti geoportaal. Piiride detailsemaks määratlemiseks leiab erinevatel aegadel toimunud maamõõtmiste käigus koostatud mõisate kaarte Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemist. Paljud kaardid on sealsamas nähtavad ka digipiltidena.

Millisele perekonnale mõis mingil ajal kuulus, on võimalik leida Eesti mõisaportaalist (autor Valdo Praust), paljude mõisate puhul ka kinnistute registri andmebaasist VAUs, mis pidevalt täieneb. Millist liiki huvipakkuv mõis on, saab vaadata Eesti ala mõisate registrist, mis näitab ka mõisa kihelkondlikku ja maakondlikku kuuluvust. Teades, et tegemist on linnamõisaga, tuleks arhiivi infosüsteemi AIS abil säilikuid otsida vastava magistraadi fondist.

Aadlivappide andmebaasis on võimalik digipiltidena vaadata mõisaomanike suguvõsade vappe.

Adramaarevisjonide ajal läbiviidud küsitluste ehk inkvisitsioonide käigus andsid vannutatud mehed teavet ka mõisahoonete seisukorra, mõisapõldude, kõlvikute suuruse ja kvaliteedi, aastase külvi, veskite, kõrtside jm kohta. 2008. aastast on elektroonilisi otsinguid võimaldava allikapublikatsioonina kättesaadav "Eestimaa 1732. aasta adramaarevisjon", publitseeritud on ka inkvisitsiooniprotokollid. Hulk 18. sajandi adramaarevisjonide materjale on Saagas (vakuraamatute ja Estica alajaotuste all) digipiltidena lehitsetavad.

Mõisaomanike, mõisas elava töö- ja teenijarahva ning mõisa alla kuulunud talupoegade kohta leiab andmeid mõisate ja mõisaomanike fondidest.

Vald

Vallaomavalitsuse varaseimaks vormiks Eesti alal olid vallakohtud (kogukonnakohtud). Kõik vanemad vallakohtute protokolliraamatud, nii palju kui neid meie ajani säilinud on, on juba digiteerituna Saagas kättesaadavad, täieliku ülevaate tsaariaegsete ja vabariigiaegsete vallakohtute arhiivifondides leiduvast saab infosüsteemi AIS kaudu. 

1866. aasta vallaseaduse alusel loodud vallad olid algselt mõisavallad ja kattusid mõisapiiridega. 1890. aastatel alanud valdade liitmise järgsete valdade ja valla territooriumile jäävate mõisate kohta leiab andmeid Eesti ala valdade registrist.

Ka vallavalitsuste materjalidest, nii tsaari- kui ka vabariigiajast on juba valdav enamus digiteerituna Saagas ning kõikidest vallavalitsuste arhiivifondides säilitatavatest arhivaalidest saab ülevaate AISist ning selle kaudu huvipakkuvad digiteerimata säilikud uurimissaali välja tellida või neist koopiaid tellida.

Kihelkond

Rahvusarhiivi kaartide hulgas leidub palju kihelkonnakaarte, mille kohta saab päringu teha Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemis.

Administratiivse kihelkonna ja kirikukoguduse piirid ei pruugi täielikult kattuda. Uurides kihelkonna ajalugu pärast 1840. aastaid, tuleb paljude piirkondade puhul vaadata nii luteri koguduse kui õigeusu koguduse arhiivifondi. Tänuväärt allikad on kirikuarhiivid, kust võib leida kassaraamatuid, kirikukroonikaid, visitatsiooniprotokolle jpm. Digipiltidena avanevad kirikuraamatud on üleval Saaga portaalis. Luteri koguduste visiteerimise protokolle leidub rohkesti konsistooriumite arhiivides. Kogu nimekirja avalikes arhiivides säilitatavatest kirikukoguduste materjalidest näeb infosüsteemis AIS. 

Linn

Eesti ajalooliste linnade materjale hoitakse Eesti arhiivides kompaktsetes fondides. Tallinna linn on siinjuures eriseisundis ja uurija peaks kõigi algallikatega tutvumiseks kindlasti pöörduma Tallinna Linnaarhiivi poole. Tallinna linna ajaloolisi plaane ja Suurgildi dokumente 14. sajandist kuni 1922. aastani võib digipiltide kujul leida ka Saaga kaudu. Suur osa Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Rakvere, Paide, Paldiski, Valga, Viljandi ja Võru magistraatide, foogtikohtute ja linnavalitsuste fondide materjalidest on juba samuti digiteeritud. Saagas on digipiltidena vaadeldavad ka politseitalituse dokumendid aastaist 1918—1940. Nõukogude perioodist pärit dokumentidest saab ülevaate vastavate täitevkomiteede arhiivifondide nimistutest AISis. Digiteerimata arhivaalide põhjalikumaks uurimiseks tuleb pöörduda vastavasse arhiiviüksuse poole või tellida see materjal endale kauglaenutusena Tartu või Tallinna uurimissaali. Narva linnaarhiivis leiduvaid dokumente (alates 1944. aastast) saab aga uurida vaid kohapeal.

Digipiltidena on Saagas olemas Tartu, Pärnu jt väiksemate Eesti linnade tsunfi– ja gildiliikmete nimekirjad, kodanikeraamatud ja linnaelanike nimekirjad 16. sajandist kuni 1917. aastani. Nimekirjad on väga erineva informatiivse kaaluga. Kui varasemad nimekirjad koosnevadki vaid nimedest, siis näiteks Eesti linnade kodanikeraamatutes hakati 17. sajandi keskpaigast alates kodanike juurde märkima ka sünnikohta (Tallinnas hakati järjekindlamalt sünnikohta märkima 1640. aastatest, Pärnus 1669. aastast alates). Tallinnas kirjutasid uued kodanikud ajavahemikul 1690—1710 oma nimed ise kodanikeraamatusse, lisades sinna oma pitseri majamärgi või initsiaalide kujutisega. Vanemad Eesti linnade kodanikeraamatud on publitseeritud (vt kirjanduse loetelu) ja mitmed neist on täiendatud muudest allikatest leitud isikuandmetega. Kõige informatiivsemad on asehalduskorraaegsed kodanikeraamatud aastaist 1785—1797, mis sisaldavad lisaks sakslastest kaupmeestele ja käsitöölistele ka andmeid eesti ja vene soost eeslinlaste kohta. Antud on nii perepea, kui ka pereliikmete nimed, vanused ja ametid. Kodanikud on jagatud kuude kategooriasse, kusjuures esimeses, majaomanike kategoorias on märgitud ka aadlikke. Märgitakse ära kinnisvarade aadressid ja antakse lühikirjeldus. Linnade hingeloendid (1782—1858) on Saagas leitavad. Hingeloenditega on viidetega seotud ja neile sisuliselt järgnevad linnaelanike nimekirjad, mis sarnaselt vallaliikmete nimekirjadele (1866—1917) jätkasid hingeloendite funktsioone, olles esmajärjekorras maksude ja sõjaväkke võtmise arvestuse aluseks. Peab arvestama, et kõik nimekirjadesse märgitud isikud ei elanud nimetatud linnas, fiktiivse rahvastiku suur protsent oli tingitud tsaariaegsetest bürokraatlikest takistustest. Konkreetsemat infot linnas elanud isikute kohta pakuvad Saagast leitavad linnakoguduste kirikuraamatud (teiste hulgas ka Tallinna koguduste omad). Luteriusu vanemates, 1832. aasta kirikuseadusele eelnevates raamatutes leidub lisaks isikuandmetele ka kirikukroonikaid, varaloendeid ja muid linnaajaloole lisa pakkuvaid materjale. Linnade välisilmest saab aimu kartograafilise materjali põhjal, mida on digipiltidena näha Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemis. Tartu linna hoonete projektidest 18. sajandist kuni 1918. aastani on eraldi andmebaas ja projekte näeb digipiltidena ka Saagas. Tallinna, Haapsalu ja Lihula linnade kinnistute omanikud 18. sajandist kuni 1940. aastani on sisestatud kinnistute andmebaasi. Fotises on digitud pilte linnade hoonetest, ametnikest, külalistest jm.

Kirjandus:

  • Arhiivijuht I. Riigi-, kohtu- ja omavalitsusasutused. Koostanud Lea Leppik. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2003
  • Arhiivijuht III. Vabad ühendused. Ettevõtted. Kollektsioonid. Koostanud Lea Teedema. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2010
  • O. Greiffenhagen, Das Revaler Bürgerbuch 1409–1624. Tallinn, 1932
  • G. Adelheim, Das Revaler Bürgerbuch 1624–1710. Tallinn, 1933
  • G. Adelheim, Das Revaler Bürgerbuch 1710–1786. Tallinn, 1934
  • C.J. Kenèz, Tallinna kodanikeraamat 1786–1796. Tallinn, 2008
  • A. Rosenberg, Bürgerbuch der Stadt Dorpat 1719–1797. Tartu, 1938
  • H. Laakmann, Das Bürgerbuch von Pernau 1615–1797. Trt. 1936
  • G. von Freymann, Das Felliner Bürgerbuch 1728–1889. Fellin, 1902
  • D. G. Erpenbeck, E. Küng, Narvaer Bürger- und Einwohnerbuch 1581–1704. Dortmund, 2000
  • K. Jaago, Haapsalu kodanikeraamat. Hapsaler Bürgerbuch 1496–1797. Tartu, 1999
Eesti Vabariigi periood

Huvist esivanemate ja oma juurte vastu võib välja kasvada huvi kodukoha ajaloo vastu. Arhiiviallikatest tuleb sageli ühel või teisel moel välja esivanemate elukoht: talunimi, küla, mõis, kogudus, vald, kihelkond ja maakond. Aga kes meie kodutalus enne meid või meie vanemaid on elanud, kuidas ja kus meie vanavanemad elatist teenisid, palju maad omasid ja kuidas oma vaba aega veetsid? Kuidas toimis meie koduküla aastakümneid tagasi? Teemadering, mille saab mahutada kohaajaloo alla on suur.

Talu, küla ja vald on tihedalt nii majanduslikult kui administratiivselt seotud, sama võib öelda ka arhiivides leiduva allikmaterjali kohta. Varasema ajaperioodi kohta (kuni 20. sajandi esimesed aastakümned) leiab andmeid Rahvusarhiivi Tartu osakonnast. Suuremat osa kohaajalugu käsitlevatest allkatest, mis puudutab aastaid 1918—1940, säilitatakse Rahvusarhiivi Tallinna hoidlates. Arhivaale perioodist 1945 kuni 1990. aastate keskpaigani leidub nii Tartus kui ka Valga ja Rakvere osakonnas.

Eestis tegutseb ka kolm kohaliku omavalitsuse arhiivi, need on Narva, Maardu ning Tallinna linnaarhiivid. Viimases kogutakse ja säilitatakse Tallinna omavalitsuste ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale alates 13. sajandist kuni tänapäevani, samuti Harjumaa vallavalitsuste dokumente.

Edasi keskendume peamiselt Rahvusarhiivi Tallinna kogudele, millest lõviosa moodustavad Eesti Vabariigi aegseid arhivaalid. Konkreetse talukoha ning talule kuulunud maade kohta 1920.—1930. aastatel leiab teavet Riigi Statistika Keskbüroo arhiivifondist (ERA.1831), kus säilitatakse põllumajandusloenduste materjale. Kõige kasutatavamad on seoses maade tagastamisega olnud III põllumajandusloenduse talundi- ja maalehed 1939. aastast. Talundilehelt loeb näiteks nimeliselt välja, kes talus elasid (v.a alla 8-aastased lapsed). Välja on toodud talus elavad palgatöölised, sulased ja teenijad, samuti leiab talundilehelt andmeid taluhoonete kohta. Kui talundilehel on nimetatud talukoha kasutaja, siis talu omaniku leiab maalehelt. Maalehti säilitatakse samuti Riigi Statistika Keskbüroo arhiivifondis (ERA.1831). Lisaks talu omanikule on maalehel ära näidatud mitmest osast talumaad koosnesid, palju oli talul põllu-, heina-, ja karjamaad ning metsa ja mille all maatükid olid. Täpsemalt saab 1939. aasta põllumajandusloenduse kohta lugeda VAU-st „Kinnistute ja hoonete“ alateema alt.

Riigi Statistika Keskbüroo arhiivifondist pärinev talundileht Paikuse vallast (1939). ERA.1831.1.36

Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakonna arhiivifondis (ERA.62) säilitatakse muuhulgas talumaade boniteerimis- ehk hindamistoimikuid (117 969 säilikut), millest osa on juba digiteerituna Saagas kättesaadavad. Maa väärtuse väljaarvutamine toimus kinnisvarade maksustamise otstarbel 1920. aastate teisel poolel läbiviidud maahindamise andmete põhjal. Lisaks talumaade ja metsa hindamisandmetele sisaldavad toimikud teavet taluhoonete hindamise kohta. Toimikutest nähtub, millised hooned talule kuulusid, sageli saab teada, millal ja millisest materjalist olid hooned valmistatud. Boniteerimistoimikud võivad sisaldada talukoha maade plaane. Kahjuks ei ole kõigis boniteerimistoimikuis maa-alade plaane ning andmeid hoonete kohta. Fond ERA.62 sisaldab ka maakorraldustoimikuid ning linnade, alevite, mõisate ja maakohtade plaane ja skeeme. Riigimaade ja Metsade Valitsuse fondis (ERA.63) säilitatakse riigi renditalude toimikuid (80 436 säilikut), mis sisaldavad rendilepinguid, kohtuotsuseid, protokolle ja kirjelduslehti, kust on näha, mis ja kui suure summa eest rendile anti, samuti ostu-müügilepinguid. Neistki on juba osad Saagas digikujul näha.

Eestis leidus 1920.—1930. aastatel üksikuid piirkondi, kus oli vähe ülesharitud riigimaid või puudusid need hoopis. Kohalike maata perekondade maaga varustamiseks planeeriti asunduskohti, seda peamiselt metsa- ja soomaadele. 1929. aastal moodustati Põllutöömisteeriumi Katastri ja Maakorralduse Osakonna Asunduskomisjon. 1935. aastast Asundusamet (ERA.1650), mis võttis arvele harimiseks kõlblikke riigimaid ja müüs neid pärast planeerimis- ja maaparandustööde teostamist kas iseseisvate majapidamiste või juurdelõigetena. Fond sisaldab lisaks asundustalude toimikutele (2614 säilikut) talude ülevaatus- ja metsahindamislehti, plaane, tüüpprojekte ja laenusaajate toimikuid.

Eesti Maapanga arhiivifondis säilitatakse aga taluomanike laenutoimikuid (ERA.3653). Eesti Maapank alustas tööd 1926. aastal, andes pikaajalisi põllumajanduslikke laene ning võttis üle maareformiga loodud talude ostuvõlad.

Kinnistusametite fonde aastatest 1889—1940 säilitatakse Rahvusarhiivis Tartus. 1889. aasta justiitsreformiga kehtestati Baltimail esmakordselt ühtsed kinnistusasutuste asjaajamise eeskirjad. Ka Eesti Vabariigi kinnistuspraktika rajanes täielikult ülalmainitud juhenditel. Fondidest leiab kinnistusraamatud, mis sisaldavad originaale või originaaliga võrdsustatud ärakirjadena dokumente, mille alusel teostati kinnisvarade kinnistamist: ostu-müügilepinguid, pandi- ja võlakirju, obligatsioone, kinke- ja päranduse jagamise akte ja testamente.

Vallavalitsuste arhiivifonde alates 19. sajandi keskpaigast kuni üldjuhul 1918. aastani säilitatakse Tartus, hilisemaid Tallinnas, täielikku nimekirja näeb infosüsteemis AIS. Aastatel 1918—1940 allusid vallavalitsused oma tegevuses Siseministeeriumi Omavalitsuste Talituse ja maavalitsuste järelevalvele. Üksikute valdade piire on korduvalt muudetud, samuti on valdu liidetud. Suur valdade reform toimus 1. aprillil 1939, mil 365 valla asemele jäi 248 valda. Täpsemalt saab lugeda Liivi Uueti koostatud teatmikust „Eesti haldusjaotus 20. sajandil“. Vallavolikogud lõpetasid oma tegevuse 1940. aasta juulis. Valdade täitevkomiteed moodustati 1941. aasta algul. Saksa okupatsiooni ajal vallavalitsused taastati ning lõplikult likvideeriti need 1944. aasta sügisel.

Arhiivis leiduvad nii vabariigiaegsete vallavalitsuste arhiivifondid (nimetatud fondid sisaldavad sageli ka Saksa okupatsiooni aegseid materjale aastatest 1941—1944) kui ka valdade töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede fondid aastatest 1940—1941. Vallavalitsuste fondid sisaldavad õigusakte, korraldusi, määrusi, eelarveid ning otsuseid kohaliku elu korraldamise kohta, kirjavahetust keskasutustega. Leiab statistilisi andmeid nii elanike, põllumajanduse kui kinnisvarade kohta, kaardimaterjali ning ehitusplaane, ning tööstusettevõtete nimekirju

Vallaomavalitsuste fondidest saab välja tuua vallaelanike nimekirjad, mis on digiteeritud ja kättesaadavad portaalis Saaga. Paraku pole säilinud kõigi vallavalitsuste materjalid ning seega ka elanike nimekirjad. Saagasse pannakse lisaks vallavalitsuste fondides leiduvatele nimekirjadele kasutamiseks üles ka maavalitsuste ning linna- ja alevivalitsuste fondides leiduvad nimekirjad 1920.—1930. aastatest. Juhime tähelepanu, et Tallinna linnavalitsuse ja Harjumaa omavalitsuste arhiivifonde säilitatakse Tallinna linnaarhiivis.

Kohaajaloo uurijatel soovitame tutvuda ka maavalitsuste arhiivifondidega, samuti linna- ja alevivalitsuste fondidega, mis lisaks vallaelanike nimekirjadele sisaldavad keskasutuste juhendeid, ringkirju, korraldusi, andmeid koolide ja sotsiaalhoolekande kohta, maaparandus- ja teedeehitustoimikuid, maakohtade ning linnade-alevite kaarte-plaane ning mitmesuguseid nimekirju (nt õpetajate, õpilaste, ettevõtete, ühingute ja meditsiinitöötajate nimekirju). Olulisi infokilde võib leida Omavalitsuste Talituse arhiivifondist (ERA.40), näiteks sisaldab arhiiv omavalitsuste aruandeid ja aruannete kokkuvõtteid, postijaamade tegevuse toimikuid, maakondade ja linnade vappide ja lippude kavandeid ning ehituskruntide, maa-alade ja surnuaedade plaane. Peab taas lisama, et maakonnati on materjali säilinud väga erinevalt.



Viru Maavalitsuse fondist säilik "Andmed ja kirjavahetus Virumaa suvituspaikade kohta". ERA.3138.1.3188.

Eesti Maakondade Liidu Juhatus otsustas 1925. aastal nii Eestis kui välismaal tutvustada meie suvituskohti ning maakondadele saadeti laiali küsitluslehed. Antud juhul on tegu Palmse vallavalitsuse vastusega Viru maavalitsusele (1928).


Sega- ja toiduainetekaupluse Marie Nõmme registreerimisleht. ERA.891.2.6189

Näide Kaubandus-Tööstuskoja arhiivifondis säilitatavatest ettevõtete registreerimistoimikutest.

Mõisaajaloost huvitatud leiavad mõisate ja mõisaomanike arhiive Tartust. Erinevate mõisate fondid sisaldavad nt majapidamis- ja arvepidamisraamatuid, kaarte-plaane, mõisaomanike dokumente, vakuraamatuid ja revisjonilehti. Mõisate likvideerimise toimikud on hoiul Tallinnas Põllutööministeeriumi Kantselei arhiivifondis (ERA.58).

Seoses omariiklusega kaasnesid kogu ühiskonda haaravad suured muutused, ehitati üles Eesti enda vajadusi ja võimalusi arvestav majandus. Tekkisid terved uued majandusharud, loodi tuhandeid uusi tööstusettevõtteid, kerkisid uued külad ja linnad. 1925. aastal alustas tegevust Kaubandus-tööstuskoda (ERA.891), mis ühendas kõiki tööstuse, kaubanduse, panganduse, kindlustuse ja laevanduse alal tegutsevaid ettevõtteid ja organisatsioone. Kohauurijatele võiksid eelkõige huvi pakkuda Kaubandus-tööstuskoja arhiivifondis sisalduvad äride registreerimistoimikud aastatest 1927—1940 (30 591 säilikut). Ka majandusministeeriumi fondist (ERA.969) leiab tööstus- ja kaubandusettevõtete toimikuid.

Iseseisvusajal tugevnes ja tihenes seltsiliikumine. Kui enne iseseisvumist olid seltsid riikluse taimelavaks ja võtsid endale sageli laiemaid eesmärke kui põhikiri ette nägi, siis pärast omariikluse kättevõitmist asetusid funktsioonid oma kohale, eriti ilmne oli see karskusseltside puhul. Endiselt tegutses arvukalt laulu- ja mänguseltse, rohkelt lisandus spordiseltse. 1923. aastal asutati sadu haridusseltse hõlmav Eesti Haridusliit (ERA.324), et juhtida haridusseltside tööd ja korraldada vabaharidustööd, ning maanaiste seltside tegevust koordineeriv Eesti Maanaiste Keskselts (ERA.2425). Tegevust alustasid noorsoo- ning spordiühingud. Mitmete erinevate seltside ja ühingute kohta leiab lisaks seltside arhiividele teavet ka Siseministeeriumi fondist (ERA.14), kus säilitatakse juriidiliste isikute registreerimistoimikuid.

Erinevaid maakondi puudutav kaardi- ja plaanimaterjal, nagu eelnevast nähtub, on laiali mitmes arhiivifondis ja kui kohe AISi vahendusel huvipakkuva maatüki plaani ei leita, siis ei tasu meelt heita. Kasutatavad fondid on siin juba mainitud Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakonna fond (ERA.62), mis sisaldab linnade, alevike, mõisate, maakohtade plaane ja skeeme. Samuti soovitame tutvuda Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakonna (ERA.T-3, suur osa juba digiteerituna Kaartide infosüsteemis, näiteks võivad abiks olla valdade skeemilised kaardid, vt ka nimekirja AISis) arhiivifondi ning Ehituste ja maa-alade kaartide, plaanide, jooniste ja projektide kollektsiooniga (ERA.T-6, osa juba digiteerituna Kaartide infosüsteemis). Maakohtade, omanike, vanade kinnistunumbrite jms andmete tuvastamisel on kasulikud ka 1930. aastatel valdade kaupa koostatud maaüksuste nimekirjad, mida säilitatakse Riigi Statistika Keskbüroo arhiivifondis (ERA.1831).

Kasutatud kirjandus:

  • III põllumajandusloendus 1939. a. 1. vihik, Tallinn : Riigi Statistika Keskbüroo, 1940 ([Tallinn] : Riigi Trükikoda
  • Vallavalitsused ja Eesti vallad : ajalooline ülevaade / Koostaja : A. Alas; 26883 86-A; Tallinn : ORKA, 1970
  • Eesti Riigiarhiivi fondide teatmik. I osa 1917—1944, Tallinn 1993
  • Liivi Uuet, Eesti haldusjaotus 20. sajandil; Tallinn 2002
  • T. Sinberg, Ülevaade maakorraldusest Vabariigi esimestel aastakümnetel; Trükikoda Ed. Bergmann 1928
  • Arhiivijuht I, Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2003
  • Arhiivijuht II, Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2006
Nõukogude periood

Uurijad, keda huvitab kohaajalugu 1945. aastast kuni 1990. aastate keskpaigani, leiavad Rahvusarhiivist nimetatud perioodil tegutsenud kohalike omavalitsuste, kultuuriasutuste, tööstusettevõtete, kolhooside ja sovhooside dokumente. Kuna tegemist on lähiajalooga, siis tuleb arvestada, et mõned dokumendiliigid võivad olla juurdepääsupiiranguga.

Peamised arhiivifondid, milles leidub kohaajalugu kajastavaid dokumente on rajoonide ja linnade rahvasaadikute (töörahvasaadikute) nõukogude täitevkomiteede (dokumentides kasutatakse ka lühendeid vastavalt kas RSN TK või TSN TK) ja nende osakondade ning valdade ja külanõukogude täitevkomiteede arhiivid. Need sisaldavad õigusakte, plaane, aruandeid ja ülevaateid vastava piirkonna haridus– ja kultuurielu, tervishoiu, põllumajanduse, ehituse, tööstuse, kommunaalmajanduse ja ka usuelu kohta. Täieliku nimekirja leiab AISist.

Kui on soov uurida kodukoha ajalugu detailsemalt, tuleks allikatena kasutada nii vastava rajooni kui ka kohaliku külanõukogu arhiivifondides leiduvaid dokumente ja lisaks uurida nimetatud piirkonnas tegutsenud haridus- ja kultuuriasutuste, kolhooside, sovhooside ning asutuste ja ettevõtete arhiivifonde. 

Näiteks, kui huvi pakub kohalik põllumajanduse areng, siis tuleks tutvuda kohalike majandite arhiivifondidega ja lisaks vaadata vastava piirkonna külanõukogu täitevkomitee, rajooni täitevkomitee üldosakonna ja põllumajandusosakonna arhiive. Sama skeem kehtib ka teiste valdkondade —  näiteks haridus– või kultuuriajaloo — uurimisel.

Andmete interpreteerimisel ei tohiks unustada nõukogude perioodi eripära — elu püüti paberil näidata paremana kui see tegelikult oli. Siiski leidub dokumendiliike, kust tuleb ka reaalne olukord ridade vahelt nähtavale. Nendeks on rajoonide, linnade ja külanõukogude istungite ja istungjärkude protokollid, kolhooside üld- ja juhatuseliikmete koosolekute protokollid, tööstusettevõtete tootmisnõupidamiste protokollid, juhtimisalased käskkirjad, korraldused, aastaaruannete seletuskirjad, asutuste ja ettevõtete tegevuse revideerimisaktid ja kirjavahetuse toimikud.

Fotod ja filmid

Filmiarhiivis hoiul olevad filmid ja fotod annavad harukordse võimaluse näha kohti ja arhitektuuriobjekte n-ö elavana omas ajas. Juba eesti esimene filmimees J. Pääsuke filmis Tartu– ja Võrumaad aastatel 1912—1913. Need kaadrid on vanimad filmiülesvõtted, mida säilitatakse filmiarhiivis.

Alates 1920. aastatest oli kombeks teha nn vaatefilme erinevatest Eesti kohtadest („Filmikaameraga läbi Eesti“, „Kas tunned maad?“, „Ruhno“, „Tallinna sadam“, „Pilte Sakust“, „Peipsi“, „Suvituskohad kutsuvad“ — kui vaid valikuliselt mõnda nimetada), ringvaate palades on tegevuskohad enamasti märgitud. Vajaliku otsimiseks saab kasutada filmiarhiivi andmebaasi FIS ja märksõna väljale sisestada otsitav kohanimi. Eesti Kultuurfilmi publitseeritud kataloogis on samuti olemas kohanimede register.

Kohafotosid võib leida väga erinevatest kollektsioonidest, paljud neist on juba ka kirjeldatud Rahvusarhiivi fotode andmebaasis Fotis, see töö aga jätkub. Kõige rohkem leidub kohafotosid Eesti Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise Seltsi fotokogus (EFA.554), kus on 4872 fotot 19 sajandi lõpust kuni aastani 1940. Paljusid fotosid on kasutatud koguteoses “Eesti”, mis ilmus maakondade kaupa. Fotokogu on digiteeritud.

Allikapublikatsioonid

Olulisemad 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi esimese poole ning osa 18. sajandi adramaarevisjonide materjalid on publitseeritud ja nii huvilisele kergesti kättesaadavad ja mõistetavad. Neid kõiki saab uurimissaalis lugemiseks tellida ka arhiivi raamatukogust (lingile vajutades avaneb viide Tartu raamatukogu eksemplarile).

Veebi kaudu on kättesaadav Eestimaa 1732. aasta adramaarevisjoni andmebaas:
Adramaarevisjoni andmebaas. Elektrooniline allikapublikatsioon. Tartu, 2008