Avaleht » Kinnistud ja hooned

Kinnistud ja hooned

Missugusest arhiivist võib leida materjale kinnistute ja hoonete kohta?

Vaata videot: Kuidas leida Rahvusarhiivist infot hoone kohta?

Kinnistusametite fondides leidub kuni 1940. a kinnistuomanike ja kinnisvaraga toimunud juriidiliste tehingute kohta rohkesti teavet. Neid on kokku kaheksa:

Hea ülevaate kinnistusametite materjalidest annab Vello Naaberi koostatud brošüür «Kinnistusametite materjalid Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis» (Tartu, 1975).

Tallinna, Haapsalu ja Lihula linna ning Eesti mõisakinnistute kohta andmete otsijaid abistab üha täienev kinnistute register. Samuti on juba olemas Tartu Supilinna kinnistute andmebaas.

Tartu linna endiste kinnistute numbrite ja asukohtade kindlaks tegemisel on abiks nn Tartu planšetid (valmistatud Tartu linnavalitsuses u 1914, hilisemate täiendustega), leidandmetega EAA.2623.1.2138, mis on kõik juba digiteerituna Kaartide infosüsteemis (esimesel kaardilehel on linna üldskeem, millelt leiab rooma numbriga tähistatud ruudud ja seejärel saab huvipakkuvat piirkonda lähemalt vaadata juba vastavalt planšetilt). Samuti on otsingutel palju kasu praeguse Tartu Linnavalitsuse koostatud Tartu linna kultuuriväärtusega asjade ja mälestiste registrist.

Enne kui allpool loetletavate algallikate juurde asuda, tasub otsida, ega antud hoone vm objekti kohta juba Muinsuskaitseameti arhiivis ajaloolisi õiendeid jms ei leidu - suur osa neist on juba Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalides kättesaadavad.

Rahvusarhiivi kogudes võib hoonete kirjeldusi leida magistraatide/linnavalitsuste (erinevatest aastatest pärinevad hoonete hindamis- e taksatsioonitoimikud), kindlustusseltside (kindlustuspoliisid ja kindlustuslepingud) ja krediidi-/laenuasutuste fondidest. Eriti rohkearvuliselt leidub linnade hoonete kirjeldusi sisaldavaid kinnisvara laenutoimikuid Eesti Hüpoteegipanga fondis (EAA.2110).

Eestimaa vastastikuse tulekindlustuse seltsis (EAA.3761) säilitatavatest poliisidest annab ülevaate Eestimaa Vastastikuse Tulekindlustuse Seltsi kaudu kindlustatud kinnisvara register. Sellel teemal on artikkel ka arhiivi ajaveebis: Tulekindlustuspoliisid – unikaalne kohaajaloo allikas.

Hoonete paiknemise kohta pakuvad teavet ka mitmesugused kaardid.

Varasemaid ehitusprojekte (kuni 1917. aastani) võib leida

Eestimaa kubermanguvalitsuse ehitus- ja teedekomisjoni (EAA.33),
Liivimaa kubermanguvalitsuse ehitusosakonna (EAA.298) ja
Eestimaa kubermangu joonestuskoja (EAA.46) fondidest.

Rohkelt on tsaariaegseid projekte säilinud Tartu ja Pärnu linna hoonete kohta

EAA.3569 — Pärnu linnavalitsuse ja
EAA.2623 — Tartu linnavalitsuse fondides.

Tartu linna ehituste projektide kirjeldusi ja projekte on võimalik vaadata Tartu projektide andmebaasist (seal tasub proovida ka ainult tänavanimega otsimist, kuna osade projektide pealkirjades on mitu naabermaja koos, mistõttu neid eraldi paraku välja ei tule). Pärast 1917. a ehitatud Tartu linna majade projektid ja ka vanemate majade muutmise jne projektid asuvad aga Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna planeeringute ja ehitusprojektide arhiivis.

Kahe maailmasõja vahel kinnitatud ja koostatud ehitusprojekte tuleb eelkõige otsida Tallinna kogude hulgast, kus neid võib leida mitmest ehitustega tegelnud institutsiooni fondist. Samuti võib projekte leida linna- ja alevivalitsuste ehitusosakonna dokumentide hulgast.

Mitmesuguseid projekte aastatest 1952–1993, nii elumajade kui majandushoonete omi, leidub RPI Eesti Projekti fondis (EAA.5294) ja Projekteerimise Instituudi «EKE Projekt» Tartu osakonna fondis (EAA.5364).

Väga inforikkad on hooneregistrite toimikud, mis sisaldavad andmeid nii hoonete kui ka omanike kohta. Toimikud on juurdepääsupiirangutega, kuid olenevalt kasutushuvi iseloomust on võimalik nendega arhiivi uurimissaalis tutvuda.

Eelpool toodud loetelu pole kindlasti ammendav, üksikuid ehitusjooniseid võib leida paljudest teistestki arhiivifondidest.

Eesti Vabariigi perioodi kinnistute ja hoonete kohta teavet otsides tuleb paljuski pöörduda nendesamade allikate poole, mis on kirjeldatud kohaajaloo rubriigis. Näiteks võib tuua Eesti Maapanga fondis (ERA.3653) säilitatavad laenutoimikud.

Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse Osakond (ERA.62) – maksualuste maaüksuste nimekirjad ja talumaade boniteerimistoimikud grupeeritud maakondade, valdade ja mõisate kaupa (boniteerimistoimikuid on kokku ligi 117 000, puuduvad aga peaaegu täiesti Tartumaa talumaade kohta), maakorraldustoimikud.

Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse Osakonnakaardikogu (ERA.T-3) – üleeestiline skemaatiline ruutkaart mõõtkavas 1:10000, mis on koostatud 1930. aastate teisel poolel ja 1940. aastate algul, kusjuures katmata jäid põhiliselt Saaremaa, osa Valga- ja Petserimaast, aga ka linnad; lisaks talumaade ja mõisate plaanid üle Eesti. Viimased on korrastatud maakondade ja valdade kaupa.

Põllutööministeeriumi Riigimetsade Valitsus (ERA.63) – riigi renditalude toimikud kõigist maakondadest (u 80 000): rendilepingud ja rendile antud vara kirjeldused. Kui rentnik kasutatava talu ära ostis, siis lõpeb toimik tihti ostu-müügilepingu ja laenulepinguga ja edasi saab vaadata Eesti Maapanga arhiivifondis säilitatavast laenutoimikust. Fond on korrastatud maakondade, valdade ja mõisate kaupa.

Maakorraldusega tegelesid Asundusamet (ERA.1650), maakondlikud maa-ametid või maakorralduskomisjonid (kokku 11 fondi). Kahjuks ei ole andmed säilinud terviklikult kõikide maakondade kohta. Neist fondidest leiate maakorraldustoimikuid nii üksiktalude kui suuremate maakorralduspiirkondade (üks küla, endine mõis) kohta, maasaamise sooviavaldusi, maakorralduskavasid, komisjonide koosolekute protokolle ja otsuseid.

Haridusministeeriumi arhiivifondis (ERA.1108, nimistu 13) säilitatakse koolimajade plaane, projekte ja teatelehti sorteerituna maakondade kaupa. Linnades ja alevites asunud ehitiste ja kruntide plaane säilitatakse ka vastavate linna- ja alevivalitsuste arhiivifondides.

Tartu Linna Statistikabüroo fondis (ERA.3021) on säilinud detailsed kirjeldused Tartu linna hoonete kohta 1922. aastast.

Talumajapidamiste kohta pakuvad teavet talundilehed. Maamajapidamiste kohta Teise maailmasõja järgsel perioodil annavad teavet majapidamisraamatud.

Filmiarhiivi filmid ja fotod annavad harukordse võimaluse näha kohti ja arhitektuuriobjekte nö elavana omas ajas. Johannes Pääsuke — Eesti esimene filmimees — jäädvustas juba aastail 1912–1913 Tartu- ja Võrumaad. Need on ühtlasi vanimad filmivõtted, mida filmiarhiivis säilitatakse.

Alates 1920. aastatest oli kombeks teha nn vaatefilme Eesti eri paigust («Filmikaameraga läbi Eesti», «Kas tunned maad», «Ruhno», «Tallinna sadam», «Pilte Sakust», «Peipsi», «Suvituskohad kutsuvad» jne), ka ringvaatepalades on tegevuskohad enamasti märgitud. Huvipakkuva leidmiseks on filmiarhiivi infosüsteemis FIS tarvis märksõna väljale sisestada otsitav kohanimi.

Huvilist aitab ka trükisena ilmunud «Eesti Kultuurfilmi Kataloog 1933–1940» ja selle kohanimeregister.

Kohafotosid võib leida väga mitmetest filmiarhiivi kollektsioonidest. Kõige rohkem on paikadega seotud fotosid koos Eesti Teaduste Akadeemia kodu-uurimise seltsi fotokogus (EFA.554, digiteerituna Fotises): 4872 fotot 19. sajandi lõpust kuni 1940. aastani. Paljusid neist on kasutatud koguteoses «Eesti» (ilmus maakondade kaupa 1920.—1930. aastatel).

Soovitame lugeda ka VAU alajaotust "Kohaajalugu".

Hooneregister

1994. aastal moodustati tehnilise inventariseerimise büroodest või nende õigusjärglastest maavalitsuste juurde hooneregistrid ja riiklik hooneregistri keskregister. Maakondlike hooneregistrite ülesanne oli tagada juriidilistele ja füüsilistele isikutele kuuluvate hoonetega seotud tehingute õigsus; riikliku hooneregistri põhiülesanne oli arvestuse pidamine kasutusele võetud hoonete üle. Riikliku hooneregistri vastutav töötleja oli majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Vastavalt ehitusseadusele koondati hooneregistrisse:

1) ehitise andmed, sealhulgas olulised tehnilised andmed ja reaalosa andmed korteriomandiseaduse tähenduses;
2) ehitise asukoha andmed;
3) ehitisega seotud isikute andmed;
4) ehitise omaniku andmed;
5) vallasasjast ehitisega seotud pantide andmed;
6) vallasasjast ehitisega seotud arestide ja keeldude andmed;
7) kultuurimälestistega seotud andmed.

Hooneregistrite arhiivifondides säilitatavad toimikud sisaldavad eelkõige hoonete omandiõigust ja selle muutumist tõendavaid dokumente, inventariseerimismaterjale, kindlustushindelehti. Neist ei tasu otsida ei ajaloolisi fotosid (näiteks milline nägi talumaja välja vahetult peale Teist maailmasõda) ega andmeid selle kohta, kes hoones elasid ja millega tegelesid. Samuti ei ole neis andmeid kommunikatsioonide (elekter, gaas, vesi) paiknemise kohta.

Hooneregistri tegevus lõpetati 2003. aasta 31. detsembril, mil hooneregistri andmebaasis asuvad andmed ja funktsioonid kanti üle riiklikule ehitisregistrile. Maakondlike hooneregistrite materjalid anti üle Rahvusarhiivile ning need asuvad Tartus, Tallinnas ja Valgas. Tallinna hooneregister on hoiul Tallinna Linnaarhiivis. Pärnu linna hooneregistri toimikud asuvad Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnas.

NB! Hooneregistri toimikud on juurdepääsupiiranguga, kuna sisaldavad dokumente, millele laieneb notari ametitoimingu saladus. Hoonete plaanid ja projektid on juurdepääsupiiranguta.

1939. aasta põllumajandusloenduse loenduslehed

1939. aasta juunis toimus Eestis üldine põllumajandusloendus, «millega arvestatakse põllumajanduslikud varad, inimtööjõud ja tootmisharude seis» (Põllumajandusloenduse seadus — RT 1938, 97, 835).

Põllumajandusloendus hõlmas kõiki maaüksusi, mida kasutati põllumajandussaaduste tootmiseks. Valdavalt asusid need maal, kuid loendati ka linnades asunud sellised maaüksused. Valdades moodustati keskmiselt 3-4 loendusjaoskonda, suuremates oli neid isegi kuni 7. Enamike maakondade kohta on säilinud loendatud maaüksuste nimekirjad loendusjaoskondade ja külade kaupa (erandiks Harjumaa ja Viljandimaa), mille abil saab vajaliku talu hõlpsamalt leida. Tavaliselt on nimekirjas märgitud, mitme iseseisva talundina maaüksust kasutati.

Põllumajandusloenduse käigus täideti kahte põhilist liiki loenduslehti: maa- ja talundilehed, mida leiab juba ka digitaalsena Saaga portaalist (vt ka Talundi- ja maalehed jõuavad Saagasse, vt ka juhendavat videot). Maaleht täideti iga vallas asunud ja katastrisse kantud maaüksuse kohta, talundileht aga iga talundi (vähemalt ühe hektari suurune iseseisev majapidamisüksus, mida kasutati põllumajandussaaduste tootmiseks) kohta. Kumbagi liiki säilitatakse eraldi sarjadena mappides, iga loendusjaoskonna kohta on üks maalehtede ja üks talundilehtede mapp. Säiliku piires on lehed liigitatud suurusrühmade järgi, need on: I 1-5,II 5-10, III 10-20, IV 20-30, V 30-50, VI 50-100,VII üle 100 ha.

Maaleht käsitles katastrisse kantud maaüksusi, ehk rohkem juriidilist kui reaalset seisu, kuigi tihti vastas katastrisse kantud maaüksus ka reaalselt tegutsevale talundile. Maalehele märgiti maaüksuse asukoht (maakond, vald, küla või mõis), nimetus ja number (näiteks Rootsi nr A-19) ning kinnistu number. Samuti märgiti maalehele andmed maaüksuse omaniku kohta: katastrijärgse omaniku nimi, samuti tegeliku omaniku nimi, kui need olid erinevad (katastrisse mitte kantud «praegune» omanik), maaüksuse omandamise viis ja sellest maaüksusest maad kasutavate isikute nimed. Maalehel loetleti ka lahustükid, millest maaüksus koosnes, ning märgiti nende suurus ja jagunemine põllu-, heina-, karja- ja metsamaaks, samuti boniteet (hindamisandmed). Suurusrühmadeks jagati maalehed põllumajandusliku maa (põllu-, heina- ja karjamaa) suuruse järgi. Valdavalt metsamaast või soost koosnev suur maaüksus võib seetõttu olla hoopis koos väiksematega.

Talundileht kajastas tegelikku maakasutust. Sinna märgiti talundi nimi ja maa suurus (talupidajale isiklikult kuuluv, samuti rendi-, teenistuslepingu või muul alusel tema poolt kasutatav maa). Järgnevalt loetleti talundi maa jagunemine kasutusalade järgi (põllu-, heina-, karja- ja metsamaa), maakasutus põllukultuuride järgi, viljapuude ja marjapõõsaste arv, väetiste tarvitamine, talundi loomad, põllutöömasinad, masinariistad, hooned ja metsad. Loenduslehe lõpetasid andmed talundi rahvastiku (nii talus kui sellest väljaspool elavad talupidaja perekonnaliikmed, samuti talus elavad sulased jne, nooremad kui 8–aastased lapsed märgiti vaid arvuliselt), talupidaja hariduse, põllutöökogemuse omandamise viisi ja talus töötatud aja kohta; samuti talusaaduste müügi, loomade tapmise, teraviljatagavarade ja varem loetlemata päeva- ja tükitööliste kohta. Ka talundilehed on mappides liigitatud talundi tegeliku suuruse järgi, mis alati ei lange kokku maaüksuse suurusega. Viimast võidi pidada kahe eraldi talundina (näiteks kaks venda), aga talupidaja võis lisaks oma talule kasutada ka renditud maad.

Ühest hektarist väiksemate talundite (mille kohta talundilehti ei täidetud) andmed koondati väikemajapidamiste lehtedele, kuhu märgiti vaid majapidaja nimi, viljapuude ja marjapõõsaste arv, aiasaaduste kasvatamiseks kasutatava maa pindala ja loomade arv. Samuti küsiti majapidaja peamist sissetulekuallikat, kuna maa vähesuse tõttu ei saanud selleks olla tulu majapidamisest. Väikemajapidamisi oli palju ka asulates, sest siia liigitusid aedadega elamukrundid. Lisaks eelpoolnimetatutele täideti igas loendusjaoskonnas erilehti ka põllumajandusmasinate ja vajadusel kalapüügi kohta. Erilehed ja loendusjaoskonna esialgsed kokkuvõttelehed on talundilehtede mappides.

1939. aasta põllumajandusloenduse loenduslehed on olemas enamike Eesti maaüksuste kohta. Eesti oli jagatud loendusjaoskondadeks, mida ühes omavalitsusüksuses oli tavaliselt kolm või neli. Omavalitsuste kaupa koostati maaüksuste nimestikud, kuhu maaüksused märgiti loendusjaoskondade kaupa, loendusjaoskonna sees tihti ka külade või mõisate kaupa. Maaüksuste kohta märgiti nimestikesse lisaks suurusele andmed selle kohta, mitme talundina neid kasutati (ehk mitu talundilehte oli koostatud). Õige loenduslehe leidmiseks on vaja teada maaüksuse nime, soovitavalt suurust ning asukohta.

1939. aasta põllumajandusloenduse loenduslehti säilitatakse Riigi Statistika Keskbüroo fondis (ERA.1831 nimistud 1 ja 5) Tallinnas. Kokkuvõtetest jõudis ilmuda "Põllumajandusloendus 1939 vihk I," 209 lk, kahjuks ei jõutud välja anda teist osa ja ei ole säilinud ka selle käsikirja.

Riigi Statistika Keskbüroo fondis leidub ka varasemate põllumajandusloenduste materjale. 1919.—1920. aasta põllumajandusloenduse valikulisi algandmeid ja kokkuvõtteid on säilinud ca 260 s, 1929. aasta põllumajandusloenduse valikulisi loenduslehti ja kokkuvõtteid ca 1000 s. 1925. aasta põllumajandusloendusest on vaid kokkuvõtted (ka publitseerituna). Üsna lünklikud ja erinevais fondides laiali on 1918. aasta Saksa okupatsioonivõimude poolt korraldatud põllumajandusloenduse algandmed.

Teemaga haakuvaid viiteid leiab VAUs ka alajaotuse "Kohajalugu" all olevast Eesti Vabariigi perioodi artiklist.

Kasulikke viiteid

Arhiivi andmebaasid

Huvitavaid linke mujalt