Vaata videot: Kuidas leida Rahvusarhiivist infot hoone kohta?
Kinnistusametite fondides leidub kuni 1940. a kinnistuomanike ja kinnisvaraga toimunud juriidiliste tehingute kohta rohkesti teavet. Neid on kokku kaheksa:
- Kuressaare kinnistusamet (EAA.5164),
- Narva kinnistusamet (EAA.3187),
- Pärnu kinnistusamet (EAA.4614),
- Rakvere kinnistusamet (EAA.4187),
- Tallinna kinnistusamet (EAA.2840),
- Tartu kinnistusamet (EAA.2381),
- Viljandi kinnistusamet (EAA.3760) ja
- Võru kinnistusamet (EAA.3416).
Hea ülevaate kinnistusametite materjalidest annab Vello Naaberi koostatud brošüür «Kinnistusametite materjalid Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis» (Tartu, 1975).
Tallinna, Haapsalu ja Lihula linna ning Eesti mõisakinnistute kohta andmete otsijaid abistab üha täienev kinnistute register. Samuti on juba olemas Tartu Supilinna kinnistute andmebaas.
Tartu linna endiste kinnistute numbrite ja asukohtade kindlaks tegemisel on abiks nn Tartu planšetid (valmistatud Tartu linnavalitsuses u 1914, hilisemate täiendustega), leidandmetega EAA.2623.1.2138, mis on kõik juba digiteerituna Kaartide infosüsteemis (esimesel kaardilehel on linna üldskeem, millelt leiab rooma numbriga tähistatud ruudud ja seejärel saab huvipakkuvat piirkonda lähemalt vaadata juba vastavalt planšetilt). NB! Nüüd ka Maa-ameti Geoportaalis Ajalooliste kaartide rakenduses.
Enne kui allpool loetletavate algallikate juurde asuda, tasub otsida, ega antud hoone vm objekti kohta juba Muinsuskaitseameti arhiivis ajaloolisi õiendeid jms ei leidu - suur osa neist on juba Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalides kättesaadavad.
Rahvusarhiivi kogudes võib hoonete kirjeldusi leida magistraatide/linnavalitsuste (erinevatest aastatest pärinevad hoonete hindamis- e taksatsioonitoimikud), kindlustusseltside (kindlustuspoliisid ja kindlustuslepingud) ja krediidi-/laenuasutuste fondidest. Eriti rohkearvuliselt leidub linnade hoonete kirjeldusi sisaldavaid kinnisvara laenutoimikuid Eesti Hüpoteegipanga fondis (EAA.2110).
Eestimaa vastastikuse tulekindlustuse seltsis (EAA.3761) säilitatavatest poliisidest annab ülevaate Eestimaa Vastastikuse Tulekindlustuse Seltsi kaudu kindlustatud kinnisvara register. Sellel teemal on artikkel ka arhiivi ajaveebis: Tulekindlustuspoliisid – unikaalne kohaajaloo allikas.
Hoonete paiknemise kohta pakuvad teavet ka mitmesugused kaardid.
Varasemaid ehitusprojekte (kuni 1917. aastani) võib leida
- Eestimaa kubermanguvalitsuse ehitus- ja teedekomisjoni (EAA.33),
- Liivimaa kubermanguvalitsuse ehitusosakonna (EAA.298) ja
- Eestimaa kubermangu joonestuskoja (EAA.46) fondidest.
Rohkelt on tsaariaegseid projekte säilinud Tartu ja Pärnu linna hoonete kohta
- EAA.3569 — Pärnu linnavalitsuse ja
- EAA.2623 — Tartu linnavalitsuse fondides.
Tartu linna ehituste projektide kirjeldusi ja projekte on võimalik vaadata Tartu projektide andmebaasist (seal tasub proovida ka ainult tänavanimega otsimist, kuna osade projektide pealkirjades on mitu naabermaja koos, mistõttu neid eraldi paraku välja ei tule). Pärast 1917. a ehitatud Tartu linna majade projektid ja ka vanemate majade muutmise jne projektid asuvad aga Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna planeeringute ja ehitusprojektide arhiivis.
Kahe maailmasõja vahel kinnitatud ja koostatud ehitusprojekte tuleb eelkõige otsida Tallinna kogude hulgast, kus neid võib leida mitmest ehitustega tegelnud institutsiooni fondist. Samuti võib projekte leida linna- ja alevivalitsuste ehitusosakonna dokumentide hulgast.
Mitmesuguseid projekte aastatest 1952–1993, nii elumajade kui majandushoonete omi, leidub RPI Eesti Projekti fondis (EAA.5294) ja Projekteerimise Instituudi «EKE Projekt» Tartu osakonna fondis (EAA.5364).
Väga inforikkad on hooneregistrite toimikud, mis sisaldavad andmeid nii hoonete kui ka omanike kohta. Toimikud on juurdepääsupiirangutega, kuid olenevalt kasutushuvi iseloomust on võimalik nendega arhiivi uurimissaalis tutvuda.
Eelpool toodud loetelu pole kindlasti ammendav, üksikuid ehitusjooniseid võib leida paljudest teistestki arhiivifondidest.
Eesti Vabariigi perioodi kinnistute ja hoonete kohta teavet otsides tuleb paljuski pöörduda nendesamade allikate poole, mis on kirjeldatud kohaajaloo rubriigis. Näiteks võib tuua Eesti Maapanga fondis (ERA.3653) säilitatavad laenutoimikud.
Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse Osakond (ERA.62) – maksualuste maaüksuste nimekirjad ja talumaade boniteerimistoimikud grupeeritud maakondade, valdade ja mõisate kaupa (boniteerimistoimikuid on kokku ligi 117 000, puuduvad aga peaaegu täiesti Tartumaa talumaade kohta), maakorraldustoimikud.
Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse Osakonnakaardikogu (ERA.T-3) – üleeestiline skemaatiline ruutkaart mõõtkavas 1:10000, mis on koostatud 1930. aastate teisel poolel ja 1940. aastate algul, kusjuures katmata jäid põhiliselt Saaremaa, osa Valga- ja Petserimaast, aga ka linnad; lisaks talumaade ja mõisate plaanid üle Eesti. Viimased on korrastatud maakondade ja valdade kaupa.
Põllutööministeeriumi Riigimetsade Valitsus (ERA.63) – riigi renditalude toimikud kõigist maakondadest (u 80 000): rendilepingud ja rendile antud vara kirjeldused. Kui rentnik kasutatava talu ära ostis, siis lõpeb toimik tihti ostu-müügilepingu ja laenulepinguga ja edasi saab vaadata Eesti Maapanga arhiivifondis säilitatavast laenutoimikust. Fond on korrastatud maakondade, valdade ja mõisate kaupa.
Maakorraldusega tegelesid Asundusamet (ERA.1650), maakondlikud maa-ametid või maakorralduskomisjonid (kokku 11 fondi). Kahjuks ei ole andmed säilinud terviklikult kõikide maakondade kohta. Neist fondidest leiate maakorraldustoimikuid nii üksiktalude kui suuremate maakorralduspiirkondade (üks küla, endine mõis) kohta, maasaamise sooviavaldusi, maakorralduskavasid, komisjonide koosolekute protokolle ja otsuseid.
Haridusministeeriumi arhiivifondis (ERA.1108, nimistu 13) säilitatakse koolimajade plaane, projekte ja teatelehti sorteerituna maakondade kaupa. Linnades ja alevites asunud ehitiste ja kruntide plaane säilitatakse ka vastavate linna- ja alevivalitsuste arhiivifondides.
Tartu Linna Statistikabüroo fondis (ERA.3021) on säilinud detailsed kirjeldused Tartu linna hoonete kohta 1922. aastast.
Talumajapidamiste kohta pakuvad teavet talundilehed. Maamajapidamiste kohta Teise maailmasõja järgsel perioodil annavad teavet majapidamisraamatud.
Filmiarhiivi filmid ja fotod annavad harukordse võimaluse näha kohti ja arhitektuuriobjekte nö elavana omas ajas. Johannes Pääsuke — Eesti esimene filmimees — jäädvustas juba aastail 1912–1913 Tartu- ja Võrumaad. Need on ühtlasi vanimad filmivõtted, mida filmiarhiivis säilitatakse.
Alates 1920. aastatest oli kombeks teha nn vaatefilme Eesti eri paigust («Filmikaameraga läbi Eesti», «Kas tunned maad», «Ruhno», «Tallinna sadam», «Pilte Sakust», «Peipsi», «Suvituskohad kutsuvad» jne), ka ringvaatepalades on tegevuskohad enamasti märgitud. Huvipakkuva leidmiseks on filmiarhiivi infosüsteemis FIS tarvis märksõna väljale sisestada otsitav kohanimi.
Huvilist aitab ka trükisena ilmunud «Eesti Kultuurfilmi Kataloog 1933–1940» ja selle kohanimeregister.
Kohafotosid võib leida väga mitmetest filmiarhiivi kollektsioonidest. Kõige rohkem on paikadega seotud fotosid koos Eesti Teaduste Akadeemia kodu-uurimise seltsi fotokogus (EFA.554, digiteerituna Fotises): 4872 fotot 19. sajandi lõpust kuni 1940. aastani. Paljusid neist on kasutatud koguteoses «Eesti» (ilmus maakondade kaupa 1920.—1930. aastatel).
Soovitame lugeda ka VAU alajaotust "Kohaajalugu".