Rahvusarhiiv koostab arhiivimaterjalide alusel vastuseid päringutele ning annab välja arhiiviteatisi.

• Arhiivipäring tuleb esitada siis, kui on tarvis arhiiviteatist õiguste ja tehingute tõendamiseks. Arhiiviteatise eest tuleb tasuda riigilõiv 25 eurot.

• Arhiivipäringu võib esitada ka juhul, kui soovitakse teavet isiklikust huvist lähtuvalt. Vastuskirja koostamise teenustasu on 30 eurot. Suuremahulise uurimustöö teenust arhiiv ei paku. Iseseisvaks uurimiseks leiate viiteid ja abimaterjale VAU vasakust tulbast "Arhiiviallikate kasutamine".

Päring tuleb esitada VAU kaudu, selleks tuleb täita VAU arhiivipäringuvorm. Päringu saab esitada ka mistahes rahvusarhiivi arhiivis kohapeal. Küsimuste korral helistage 738 7500.

NB! Päringuvormide kohustuslikud väljad (tärniga tähistatud) on vaja täita, sest vastasel juhul ei saa päringut edastada. Kõik lisaandmed, mida teema kohta teate, võib kirja panna kommentaaride lahtrisse. Mida rohkem algandmeid on arhivaari käsutuses, seda tõenäolisem on saada arhiivist ammendav vastus. Päringu juurde on võimalik eraldi failina lisada dokumendikoopiaid.

Pärast päringu esmast ülevaatamist saadetakse avaldajale makseteade, mille alusel tuleb tasuda riigilõiv rahandusministeeriumi arvelduskontole. Soovi korral saab maksta ka sularahas kohapeal. Päring võetakse töösse alles pärast riigilõivu laekumist. Avaldustele vastamiseks on seadusega ette nähtud üks kuu arvates päringu laekumisest. Kui vastamine ületab nimetatud tähtaja, teavitame isikut aegsasti viivituse põhjustest.

Riigilõivu tagastamise taotlus

Arhiiviteabe vahendamine toimub arhiiviseaduse ja arhiivieeskirja kohaselt.

Arhiiviteatis koostatakse arhiivimaterjalides sisalduvate andmete põhjal mingi sündmuse, teema või isiku kohta. Arhiiviteatise ülesanne on isiku või asutuse õiguste või tehingute tuvastamine ja tõendamine arhivaalis sisalduva teabe põhjal. Arhiiviteatis väljastatakse eesti keeles, päringu esitaja soovi kohaselt kas digitaalselt või paberil.

Õigusaktidest tulenevalt on mitmetele arhivaalidele kehtestatud juurdepääsupiirangud. Päringu esitajat teavitatakse sellest ja palutakse täita juurdepääsutaotlus.

Jah, on küll võimalik. See on kõige mugavam moodus teatise kättesaamiseks, ühtlasi hoiame niiviisi kokku paberit ja säästame loodust.

Päringuvormi täitmisel tuleb märkida, et soovite teatist elektrooniliselt. Kui riigilõiv on laekunud, koostatakse arhiiviteatis ning saadetakse see digitaalselt allkirjastatuna Teie e-posti aadressile.

NB! Kindlasti kontrollige, kas Teie arvutis on tarkvara, mis võimaldab digitaalselt allkirjastatud dokumenti avada.

Arhiiv vastab ka huvipäringutele. Vastuskirja teenustasu on 30 eurot.

NB! Arhiiv ei lahenda päringut, kui esitatud lähteandmed on puudulikud või sellele vastamine nõuab suuremahulist uurimistööd (nt sugupuu koostamine).

Kui Te vajate arhiiviteatist õiguste või tehingute tõendamiseks ametiasutuses, tuleb selle eest tasuda riigilõiv 25 eurot (riigilõivuseaduse § 346).

Riigilõivu tasumisest on riigilõivuseaduse § 44 alusel vabastatud:

• riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus,
• kohtuasutus,
• notar,
• kohtutäitur,
• pankrotihaldur,
• justiitsministeerium (kui vahendatakse avaldusi riikidevahelise õigusabi lepingu alusel).

Arhiiviteatisele lisatud koopiate eest teenustasu ei võeta.

Kui Te soovite arhiivist teavet isiklikust huvist lähtudes, siis koostab arhiiv vastuskirja, mille eest tuleb maksta teenustasu 30 eurot.

Vastuskirjale lisatud koopiad on tasulised, vt haridus- ja teadusministri kinnitatud kulunorme.

Arhiiviteatis või vastuskiri väljastatakse viisil, mille päringu esitaja on valinud arhiivipäringut täites:

• e-postiga,
• postiga,
  
• kohapeal mistahes rahvusarhiivi üksuses.
  

Kui arhiiviteatis (või sellele lisatud koopia) sisaldab delikaatseid isikuandmeid, väljastatakse see ainult vahetult avaldajale või tema poolt määratud isikule, kes peab esitama isikut tõendava dokumendi, või postitatakse viisil, mis välistab teabe sattumise kõrvaliste isikute kätte.

Arhiiviteatis/vastuskiri väljastatakse alles pärast riigilõivu/teenustasu tasumist.