1. veebruaril Ago Pajuri loeng Eesti Vabariigi väljakuulutamisest

Loengusarja Keerdkäigud 2018. aasta esimene loeng toimub 1. veebruaril kell 17 Noora suures saalis ja on pühendatud Eesti Vabariigi väljakuulutamisele. Olulisest teemast kõneleb Tartu Ülikooli õppejõud ja ajaloolane Ago Pajur.

Kaasajal on iga riigi tähtsaim riiklik püha iseseisvuspäev — päev, mil saavutati omariiklus. Samas on see päev enamasti kokkuleppeline ja tuleneb ajaloolisest traditsioonist. Tegelik iseseisvumine ei piirdu ühe ajahetkega, vaid on pikem protsess, mis sisaldab mitmeid tähtsündmusi. Nõnda on lugu ka Eestis. Põhimõtteline otsus Eesti iseseisvaks kuulutada langetati erakondade esindajate nõupidamisel 1. jaanuaril 1918. Kuid otsuse teostamiseks kulus veel nelikümmend päeva, mis olid täis lootusi, kartusi, kõhklusi ja otsustavust.

Millele loodeti ja mida kardeti? Millised võimalused olid sada aastat tagasi õhus? Kas ajalugu võinuks minna sootuks teistsugust rada? Miks tähistame iseseisvuspäevana 24. veebruari? Keda tunnustatakse Eesti Vabariigi „ämmaisandatena” ja kes on jäänud unustuse hõlma? Samalaadseid küsimusi võib esitada veel ja veel, kusjuures paljudel juhtudel puudub ühene vastus.

Tund enne loengut saab koos näituse kuraatori Liina Püttsepaga väljapanekut vaadata. Näituse tutvustusel osalemise soovist palume teada anda kas telefonil 738 7568 või meilitsi Liina.Pyttsepp@ra.ee.

Loengud 2018. aastal: 
1. veebruar — Eesti Vabariigi väljakuulutamine
3. mai — vastuseis Saksa võimudele
6. september — riikluse ülesehitamise algus
6. detsember — Vabadussõja puhkemine

Rahvusarhiivi ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri koostöös ette valmistatud avalik loengusari analüüsib ja mõtestab Eesti iseseisvumisprotsessi olulisi murrangusündmusi, meie omariikluse alusdokumente ning sel ajal ajalooareenil tegutsenud isikute valikuid tollaste poliitiliste olude keerdkäikudes.