Stipendium «Eesti riigijuhid 1918–1992»

Vabariigi aastapäeva puhul 2007. aastal algatas riigikantselei koostöös rahvusarhiiviga stipendiumikonkursi Eesti riigijuhtide tegevuse uurimise ja tervikbiograafiate koostamise toetamiseks. Stipendiumi eesmärk on meeles pidada Eesti riigi rajajaid, väärtustada meie riikluse ajalugu ning kaasa aidata selle uurimisele.

Stipendiumikonkursi statuuti näeb riigikantselei veebist.

 2023. aastal vabariigi aastapäeval kuulutati välja stipendiumikonkursi «Eesti riigijuhid 1918–1992» uus taotlusvoor.
Stipendiumi sai taotleda Ado Birgi, Aleksander Warma, Tõnis Kindi ja Heinrich Marga elu ja tegevuse uurimiseks.

Võidupüha eel kuulutati välja stipendiumi saajad.

Eesti riigijuhtide elu ja tegevuse uurimise stipendiumi pälvisid Mari-Leen Tammela ja Toomas Schvak,
kes saavad riigikantseleilt 30 tuhande euro suuruse stipendiumi Ado Birgi akadeemilise biograafia koostamiseks.

«Ado Birk on seni tuntud peamiselt temaga seotud skandaalide tõttu, ent tegemist oli palju laiema haardega poliitiku ja ühiskonnategelasega, kui seda seni on teadvustatud,» ütles Mari-Leen Tammela. «Soovime anda Birgi elust ja tegevusest tervikliku ülevaate, mis tooks esile tema üldise panuse Eesti Vabariigi poliitilisse ellu ja seadusandluse kujunemisse, aga avaks senisest enam ka tema tegevust advokaadi, ettevõtja ja kirikutegelasena», lisas ta.

——————————————————-

Stipendiumi toel on kaante vahele jõudnud kuus monograafiat

2008. aastal stipendiumi pälvinud professor Jüri Ant koostas monograafia «August Rei — Eesti riigimees, poliitik, diplomaat». Raamatut esitleti 22. juulil 2012 riigikantseleis.

 

 

 

2012. aastal pälvis stipendiumi Indrek Paavle Otto Tiefi akadeemilise biograafia koostamiseks. Monograafiat «Õiguse ja omariikluse eest. Otto Tief»  esitleti Eesti Pangas 19. septembril 2014, kui möödus 70 aastat Tiefi valitsuse moodustamisest.

 

2013. aastal anti välja kaks stipendiumi. Toomas Karjahärmi ja Ago Pajuri koostöös sündinud monograafia «Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär (1874–1916); II osa: riigimees (1917–1956)» jõudis lugejateni 2018. aastal, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal. Esitlus toimus 23. veebruaril 2018 Pärnus.
Foto: Aron Urb.

 

 

 

 

 

 

2013. aastal sai uurimisstipendiumi ka Krista Aru. Kaheköitelise monograafia «Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem» pidulik esitlus toimus 18. novembril 2019 EÜSi saalis, kui möödus sada aastat Tõnissoni esimese valitsuse ametisse asumisest.

2015. aastal määrati stipendium Priit Rohtmetsale Friedrich Akeli biograafia koostamiseks. Mahukas teos «Friedrich Akel — silmaarst, diplomaat ja riigimees» sai kaante vahele 2021. aastal ja seda esitleti huvilistele Halliste koolis 5. septembril 2021, peategelase 150. sünniaastapäeval.

«Friedrich Akel — silmaarst, diplomaat ja riigimees» on müügil rahvusarhiivi müügipunktides Tartus Nooras ning Tallinnas galeriis ja Madara tänava arhiivihoones, samuti veebipoes ja ka suuremates raamatukauplustes. Varem ilmunud monograafiad on praeguseks otsas.

2017. aastal alustas stipendiumi toel Jaan Teemandi ellu süüvimist Mari-Leen Tammela. 24. septembril 2022, Jaan Teemandi 150. sünnipäeval, esitleti värsket monograafiat «Jaan Teemant. Biograafia» Saue riigigümnaasiumis.

 

 

 

 

 

Ettevalmistamisel on kuus raamatut

Ivo Juurvee ja Meelis Saueauk koostavad Kaarel Eenpalu biograafiat, Hent Kalmo kirjutab Ants Piibust, Küllo Arjakas uurib Juhan Kuke, Olev Liivik Jüri Jaaksoni ja Kalev Kukk Otto Strandmani elukäiku ning autorite kollektiiv koosseisus Marju Luts-Sootak, Hannes Vallikivi, Hesi Siimets-Gross ja Liisi Veski paneb kokku Jüri Uluotsa akadeemilist biograafiat.

Seni on alustamata Aleksander Warma, Tõnis Kindi ja Heinrich Marga elu ja tegevuse uurimine.