Stipendium «Eesti riigijuhid 1918–1992»
Vabariigi aastapäeva puhul 2007. aastal algatas riigikantselei koostöös rahvusarhiiviga stipendiumikonkursi Eesti riigijuhtide tegevuse uurimise ja tervikbiograafiate koostamise toetamiseks. Stipendiumi eesmärk on meeles pidada Eesti riigi rajajaid, väärtustada meie riikluse ajalugu ning kaasa aidata selle uurimisele.
Stipendiumikonkursi statuuti näeb riigikantselei veebist.
2024. aastal vabariigi aastapäeva eel kuulutati välja stipendiumikonkursi «Eesti riigijuhid 1918–1992» uus taotlusvoor. Stipendiumi sai taotleda Aleksander Warma, Tõnis Kindi ja Heinrich Marga elu ja tegevuse uurimiseks. Konkursile laekus kaks taotlust.
Stipendiumikomisjon otsustas, et 30 tuhande euro suuruse stipendiumi saab Helen Rohtmets-Aasa Aleksander Warma akadeemilise biograafia koostamiseks.
«Aleksander Warmat tuntakse ennekõike kui diplomaati, kes oli Eesti saadik Soomes meie riigile saatuslikul 1940. aastal ning hiljem Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidja peaministrina eksiilis,» ütles Helen Rohtmets-Aasa. «Tegelikkuses oli Warma tegevusväli märksa laiem. Senisest põhjalikumat käsitlemist väärivad nii tema tegevus meremehe, sõjaväelase ja juristina, töö diplomaadina, mis viis ta lisaks Soomele Moskvasse, Leningradi ja Kaunasesse kui ka osalemine eesti pagulaskonna seltsi- ja poliitilises elus.»
Stipendiumi toel on kaante vahele jõudnud kaheksa monograafiat
2008. aastal stipendiumi pälvinud professor Jüri Ant koostas monograafia «August Rei — Eesti riigimees, poliitik, diplomaat». Raamatut esitleti 22. juulil 2012 riigikantseleis.
2024. aasta sügisel sai monograafia juurdetrüki, seega — raamat on taas müügis!
2012. aastal pälvis stipendiumi Indrek Paavle Otto Tiefi akadeemilise biograafia koostamiseks. Monograafiat «Õiguse ja omariikluse eest. Otto Tief» esitleti Eesti Pangas 19. septembril 2014, kui möödus 70 aastat Tiefi valitsuse moodustamisest.
2013. aastal anti välja kaks stipendiumi.
Toomas Karjahärmi ja Ago Pajuri koostöös sündinud monograafia «Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär (1874–1916); II osa: riigimees (1917–1956)» jõudis lugejateni 2018. aastal, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal. Esitlus toimus 23. veebruaril 2018 Pärnus.
2013. aastal sai uurimisstipendiumi ka Krista Aru. Kaheköitelise monograafia «Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem» pidulik esitlus toimus 18. novembril 2019 EÜSi saalis, kui möödus sada aastat Tõnissoni esimese valitsuse ametisse asumisest.
2015. aastal määrati stipendium Priit Rohtmetsale Friedrich Akeli biograafia koostamiseks. Mahukas teos «Friedrich Akel — silmaarst, diplomaat ja riigimees» sai kaante vahele 2021. aastal ja seda esitleti huvilistele Halliste koolis 5. septembril 2021, peategelase 150. sünniaastapäeval.
2017. aastal alustas stipendiumi toel Jaan Teemandi ellu süüvimist Mari-Leen Tammela. 24. septembril 2022, Jaan Teemandi 150. sünniaastapäeval, esitleti värsket monograafiat «Jaan Teemant. Biograafia» Saue riigigümnaasiumis.
2019. aastal sai stipendiumi Kalev Kukk.
9. juulil 2024, täpselt 95 aastat pärast Strandmani teise valitsuse ametissenimetamist, esitleti Kadrina rahvamajas Kalev Kuke koostatud biograafiat «Otto Strandman. Elulugu ja elu lugu».
1.detsembril 2024 esitleti vastrenoveeritud Eesti esindushoones «Riigivanemate» sarja kaheksandat raamatut, Küllo Arjaka koostatud biograafiat «Riigivanem Juhan Kukk».
Riigikantselei stipendiumi Juhan Kuke elukäigu uurimiseks pälvis Arjakas 2018. aastal.
«Friedrich Akel — silmaarst, diplomaat ja riigimees», «Jaan Teemant. Biograafia», «Otto Strandman. Elulugu ja elu lugu» ja «Riigivanem Juhan Kukk» on müügil rahvusarhiivi müügipunktides Tartus Nooras ning Tallinnas galeriis ja Madara tänava arhiivihoones, samuti veebipoes ja ka suuremates raamatukauplustes. Samadest müügikohtadest leiate ka juurdetrüki saanud sarja esimese raamatu, Jüri Andi kirjutet monograafia «August Rei — Eesti riigimees, poliitik, diplomaat».
Teised sarjas ilmunud monograafiad on praeguseks paraku otsas.
Ettevalmistamisel on kuus raamatut
Ivo Juurvee ja Meelis Saueauk koostavad Kaarel Eenpalu biograafiat, Hent Kalmo kirjutab Ants Piibust, Olev Liivik uurib Jüri Jaaksoni elukäiku ning autorite kollektiiv koosseisus Marju Luts-Sootak, Hannes Vallikivi, Hesi Siimets-Gross ja Liisi Veski paneb kokku Jüri Uluotsa akadeemilist biograafiat. 2023. aastal said stipendiumi Mari-Leen Tammela ja Toomas Schvak Ado Birgi akadeemilise biograafia koostamiseks ja 2024. aasta stipendiumi toel alustab Helen Rohtmets-Aasa Aleksander Warma töö ja tegevuse uurimisega.
Seni on alustamata Tõnis Kindi ja Heinrich Marga elu ja tegevuse uurimine.