Liigu põhisisu juurde

Rahvusarhiivi tudengipreemia

Alates 1996. aastast toimuva Rahvusarhiivi tudengipreemia konkursi (varem Ajalooarhiivi preemia) eesmärk on välja selgitada aasta parim arhiivinduslik või arhiivimaterjalidele tuginev üliõpilastöö. Alates 2014. aastast toimub konkurss kahes voorus: silmapaistvamate tööde autoritel palutakse ettekandepäeval esitleda oma tööd ning alles seejärel langetab žürii oma lõpliku otsuse.

Preemiale saavad kandideerida Eestis tegutsevate kõrgkoolide mis tahes eriala bakalaureuse-, magistriõppe või rakenduskõrghariduse üliõpilased.

Preemia statuut

Teisipäeval, 3. oktoobril toimus Nooras ettekandepäev, kus selgusid 2023. aasta parimad tudengitööd.

Rahvusarhiivi tudengipreemiale kandideeris 2023. aastal 15 uurimust, sh üheksa bakalaureuse- ja kuus magistritööd. Tööde autorite seas olid esindatud Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallas ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppurid.

Bakalaureusetöö preemiale kandideerisid:

  • Hanna-Riin Karu. Narva karantiini kaudu Nõukogude Venemaalt Eestisse saabunud optandid aastatel 1920–1922 (Tartu Ülikool)
  • Helena Eglit. CSCE/OSCE konflikti ennetamise strateegia ja missioon Eestis 1993–1996: topeltstandardid, westsplaining ja orientalism? (Tartu Ülikool)
  • Eliisebeth Pruus. Viinaköögist viinavabrikuks. Eestimaa kubermangu Viru ja Järva kreisi mõisate piirituse tootmishoonete näidetel (Tartu Ülikool)

Magistritöö preemiale kandideerisid:

  • Rainer Mälk. Maaharijate ühisused Saaremaal 1919–1925 (Tallinna Ülikool)
  • Katariina Sofia Päts. Kanada eestlaste poliitiline tegevus Eesti iseseisvuse taastamise toetamiseks 1984‒1991 (Tartu Ülikool)

Parimaiks tunnistati Helena Eglit ja Rainer Mälk.

Helena Egliti Tartu Ülikoolis kaitstud uurimus “CSCE/OSCE konflikti ennetamise strateegia ja missioon Eestis 1993–1996: topeltstandardid, westsplaining ja orientalism?” võttis vaatluse alla CSCE/OSCE Eesti missiooni, mis loodi 1993. aastal riigi ja kogukondade vaheliste suhete stabiliseerimiseks ning inimõiguste järgimise eest seismiseks siinses regioonis. Autori väitel viitavad missiooni nõudmised ja soovitused Eestile topeltstandardile, sest mitmed Lääne-Euroopa riigid ei täitnud Eestilt nõutud standardeid. Regiooniuuringute uudsed kontseptsioonid nagu läänetargutamine ja Lääneriikide orientalism Ida-Euroopa suunal on  seni uurimata valdkond, mida autor on oskuslikult käsitlenud ja mis avab tee järgmistele selle perioodi rahvusvahelistele analüüsidele Ida-Euroopa poliitilise ajaloo kontekstis.

Magistritöö preemia võitja Rainer Mälk käsitles Tallinna Ülikoolis kaitstud uurimuses “Maaharijate ühisused Saaremaal 1919–1925” seni analüüsimata tahke maareformi mõjust Saaremaa ajaloo kontekstis. Magistritöö väärtusena tõstis žürii esile laiapõhjalist allikakasutust ning tugevat võrdlevat analüüsi Saaremaa eripärade kajastamisel koos kohalikul tasandil esinenud omapärade mõistmisega. Ühtlasi suunab põhjalik uurimistöö otsima vastuseid edasistele küsimustele maareformi käigust mujal Eestis, et anda hinnang protsessi läbiviimisele erinevates Eesti osades. Autori sõnul võib ühe põnevama järgmise uurimistahuna vaadelda looduskeskkonna mõju reformile, seda on siiani võetud arvesse vaid vähesel määral.

Rahvusarhiiv õnnitleb preemia laureaate ja soovib kõigile konkursil osalenutele jätkuvat kirge arhiiviallikate uurimisel!

***

Parimaks tunnistatud üliõpilastööd alates 2014. aastast:

2023 CSCE/OSCE konflikti ennetamise strateegia ja missioon Eestis 1993–1996: topeltstandardid, westsplaining ja orientalism?, Helena Eglit
2023 Maaharijate ühisused Saaremaal 1919–1925, Rainer Mälk
2022 Helifilmi mõju eesti levimuusikale Paul Metsa näitel, Allan Jürgens
2022 Abielulahutuste põhjused Viljandi-Pärnu Rahukogu lahutustoimikutes 1923–1940, Marilyn Mägi
2021 Illegaalsed piiriületajad Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel aastatel 1920–1940, Ott Koor
2020 „Nii kole maja!“ Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamisproblemaatika, Triin Reidla
2019 Baltisaksa aadlidaamid ja vaesus, Lembi Anepaio
2018 Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920, Toivo Kikkas
2017 Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634–1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine, Ilmar Tammisto
2016 Talupojaühiskonna distsiplineerimine Eestimaal 1710–1832: ideelised, õiguslikud ja kultuurilised aspektid, Peeter Tammisto
2015 Kuidas Narva Eestiga jäi?, Ivan Lavrentjev
2014 Intervjuu võitjaga, Timo Sild