Rahvusarhiiv

Ava otsing

Rahvusarhiivi tudengipreemia

Alates 1996. aastast toimuva Rahvusarhiivi tudengipreemia konkursi (varem Ajalooarhiivi preemia) eesmärk on välja selgitada aasta parim arhiivinduslik või arhiivimaterjalidele tuginev üliõpilastöö. Alates 2014. aastast toimub konkurss kahes voorus: silmapaistvamate tööde autoritel palutakse ettekandepäeval esitleda oma tööd ning alles seejärel langetab žürii oma lõpliku otsuse.

Preemiale saavad kandideerida Eestis tegutsevate kõrgkoolide mis tahes eriala bakalaureuse-, magistriõppe või rakenduskõrghariduse üliõpilased.

Preemia statuut

Rahvusarhiivi 2022. aasta tudengipreemia konkurss toimus veidi muutunud kujul.

Nagu ikka oli preemiakonkursi eesmärk leida aasta parim arhiivinduslik või arhiivimaterjalidele tuginev üliõpilastöö, kuid sel aastal valiti parim kahes kategoorias – bakalaureuse- ja magistritööde hulgast eraldi.

Preemiafondi suurus oli kokku 1250 euro.

2022. aasta preemia saaja kuulutati välja 11. oktoobril avalikul ettekandepäeval Nooras.

Rahvusarhiivi 2022. aasta tudengipreemia bakalauresetöö kategoorias võitis Allan Jürgens Tallinna Ülikoolis kaitstud uurimuse «Helifilmi mõju eesti levimuusikale Paul Metsa näitel» eest. Uurimistöö avab «grammofonipalaviku» Eestis 1920. aastatel, tänu Paul Metsale (ka Paul Sacharow, 1902–1958) jõudsid Eestisse moodsate Euroopa tantsustiilide plaadistused ja  helifilmide laiem kultuurimõju. Žürii hindas tööd kõrgelt, kuivõrd see täitis valge laigu unustusse vajunud muusikaentusiastist, samuti on autor uurimuse jaoks läbi töötanud muljetavaldava hulga perioodikat, tuues käibele olulist teavet Eesti muusikamaailma mõtestamiseks kahe ilmasõja vahelisel perioodil.

Magistritööde kategoorias on tänavuse preemia laureaat Marilyn Mägi Tartu Ülikoolis kaitstud uurimusega «Abielulahutuste põhjused Viljandi-Pärnu Rahukogu lahutustoimikutes 1923–1940». Magistritöös analüüsitud allikad hõlmavad 340 toimikut, mille fookuses on lahutusavaldused alates abieluseaduse vastuvõtmisest 1922. aastal – alles selle seaduse kehtestamise järel sai võimalikuks abielude lahutamine vabatahtlikkuse alusel. Töös on äärmise põhjalikkuse ja detailitäpsusega käsitletud abielulahutuste põhjuseid, mille seas eristub abielurikkumise, füüsilise ja seksuaalse vägivalla, vaimse vägivalla, majanduslike põhjuste, alkoholismi, hülgamise ja terviseseisundi kõrval kokkuleppimatus ehk vabatahtlikkus, puudutades ka kaasajal aktuaalseid sotsiaalseid probleeme.

Rahvusarhiiv õnnitleb võitjaid ning soovib kõigile osalejaile edukaid uusi avastusi teadusradadel!

***

Parimaks tunnistatud üliõpilastööd alates 2014. aastast:

2022 Helifilmi mõju eesti levimuusikale Paul Metsa näitel, Allan Jürgens
2022 Abielulahutuste põhjused Viljandi-Pärnu Rahukogu lahutustoimikutes 1923–1940, Marilyn Mägi
2021 Illegaalsed piiriületajad Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel aastatel 1920–1940, Ott Koor
2020 „Nii kole maja!“ Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamisproblemaatika, Triin Reidla
2019 Baltisaksa aadlidaamid ja vaesus, Lembi Anepaio
2018 Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920, Toivo Kikkas
2017 Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634–1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine, Ilmar Tammisto
2016 Talupojaühiskonna distsiplineerimine Eestimaal 1710–1832: ideelised, õiguslikud ja kultuurilised aspektid, Peeter Tammisto
2015 Kuidas Narva Eestiga jäi?, Ivan Lavrentjev
2014 Intervjuu võitjaga, Timo Sild