Väliseesti kultuuripärandi säilitamise toetamine

Avatud on uus toetuste taotlusvoor väliseesti kultuuripärandi kogumiseks, talletamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks

Üleilmse eestluse tegevuskava (2022-2025) raames viib Rahvusarhiiv läbi konkurssi, mille eesmärk on soodustada väliseesti vaimse ja ainelise kultuuripärandi kogumist, säilimist, avatust kasutajatele ja uurimist. See hõlmab nii suulist kui ka esemelist pärandit, sh rahvaluulet, elulugusid ja mälestusi, muusikalist traditsiooni, dokumente, fotosid, auviseid, trükiseid, kunstiteoseid jm.

Konkursile võib esitada toetustaotlusi projektidele, mille eesmärk on väliseesti kultuuripärandi säilitamine, kogumine ja/või kättesaadavaks tegemine ning mille tulemit saab avalikkus mitteärilistel eesmärkidel vabalt kasutada (mh laienevad sellisele tulemile mäluasutusse üleandmisel autoriõiguse vabakasutuse sätted).

Toetust võivad taotleda nii juriidilised (sh era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud) kui ka füüsilised isikud (eraisikud) üle maailma.

Konkurssi rahastab riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeerium. 2023. aastal on toetusteks eraldatud 118 000 eurot. Toetuse kasutamise periood on 01.01.2023-31.12.2023.

Toetustaotlust saab esitada projektidele, mis on suunatud järgmistele tegevustele:

• väliseesti kultuuripärandi kogumine Eesti ja asukohamaade mäluasutustes ning erakätes: teabe kogumine ja koondamine väliseesti kogukondades; kogumisaktsioonid; ekspeditsioonid; välitööd; küsitluskavade jms koostamine; arhiivimaterjali, trükiste jms toimetamine Eestisse, eelistatult Eesti avalikesse mäluasutustesse;
• väliseesti kultuuripärandi korrastamine: kogude süstematiseerimine, kirjeldamine, kataloogimine;
• väliseesti kultuuripärandi säilitamine: säilitustingimuste tagamine, konserveerimine, kogude digiteerimine, tagatis- ja kasutuskoopiate valmistamine;
• väliseesti kultuuripärandi kättesaadavaks tegemine: andmestu loomine ja täiendamine ning kättesaadavaks tegemine (infoportaalides, andmebaasides, kataloogides, nende trükis või veebis avaldamine), väliseesti ajakirjade ja trükiste digiteerimine ning veebis avaldamine;
• väliseesti ajaloo ja kultuuripärandi uurimine ja vastavate teoste avaldamine (juhul kui need on seotud arhiiviainese või kultuuripärandi kogumise, korrastamise või kättesaadavaks tegemisega). NB! Taotlusega koos palume esitada info kavandatava publikatsiooni allikmaterjalide kohta;
• varem valminud eesti diasporaateemaliste käsikirjade publitseerimine. NB! Taotlusega koos palume esitada info kavandatava publikatsiooni allikmaterjalide kohta;
• väliseesti vaimse ja ainelise kultuuripärandiga seotud näituste, konverentside, seminaride jm ürituste korraldamine;
• kultuuripärandi koostöövõrgustike loomine ja arendamine: mälu- ja teadusasutuste koostöö; kodu- ja väliseesti seltside, organisatsioonide, korrespondentide jt kaasamine kogumisse ning infovahetusse; arhiivinduslike konverentside, seminaride, koolituste ja infopäevade korraldamine;
• kogukondade nõustamine praktilise arhiivitöö alal, nende informeerimine kultuuriväärtuste säilitamise vajalikkusest ja võimalustest;
• arhiivinduse, raamatukogunduse ja museoloogiliste infomaterjalide jm ettevalmistamine, trükkimine või veebis avaldamine ning levitamine väliseesti kogukondades;
• väliseesti uuringute toetamine (sh ülikoolide õppekavade raames).

Välismaal tegutsevad eesti arhiivikeskused, kelle põhiülesanne on väliseesti kultuuripärandi (sh teiste organisatsioonide ja isikute arhiivide) kogumine, säilitamine ja kasutamise võimaldamine ning selle eesmärgi toetamiseks loodud organisatsioonide ühendused ja koostöövõrgustikud saavad taotleda ka tegevustoetust.

Konkursil osalemise ja toetuse kasutamise tingimused on täpsemalt kirjeldatud konkursi juhendis:

• KONKURSI JUHEND

Taotlusvorm:

• Toetustaotlus 2023
• Application form for 2023 in English

Konkursile esitatud taotlusi hindab komisjon, mille koosseisu kuuluvad (koosseis täpsustamisel): Mart Orav (ajakiri Akadeemia, komisjoni esimees), Andero Adamson (Haridus- ja Teadusministeerium, komisjoni aseesimees), Sirje Karis (Tartu Linnamuuseum), Lea Kõiv (Tallinna Linnaarhiiv), Ilme Mäesalu (Muinsuskaitseamet), Priit Raudkivi (Tallinna Ülikool), Priit Rohtmets (Tartu Ülikool), Jüri Viikberg (Tallinna Ülikool), Raimo Raag (Uppsala Ülikool), Martin Eessalu (Haridus- ja Teadusministeerium) ning Kadri Linnas (Välisministeerium).

Toetustaotluste esitamise tähtaeg on 5. veebruar 2023 (kaasa arvatud). Komisjon koguneb otsuste tegemiseks paari nädala jooksul pärast taotluse esitamise tähtaeg. Lisainfo: Kristi Ots (Kristi.Ots@ra.ee, 7387 511).  

For information in English please click here.

Hilisemaks aruandluseks vajalikud vormid on järgmised:

• Projektitoetuse sisuaruanne (doc)
• Projektitoetuse finantsaruanne (xls) – vorm 1 ja vorm 2 on sama faili kahel eri leheküljel
• Tegevustoetuse sisuaruanne (doc)
• Tegevustoetuse finantsaruanne (xls) – vorm 1 ja vorm 2 on sama faili kahel eri leheküljel

2022. aasta projektide aruannete esitamise tähtaeg on 6. jaanuar 2023.

Rahvuskaaslaste programmist arhiivinduse valdkonnas eraldatud toetused:

• 2022. aastal toetati 38 projekti.
• 2021. aastal toetati 37 projekti, tutvu tulemustega

• 2020. aastal toetati 45 projekti, tutvu tulemustega
• 2019. aastal toetati 40 projekti, tutvu tulemustega
• 2018. aastal toetati 53 projekti, tutvu tulemustega
• 2017. aastal toetati 40 projekti, tutvu tulemustega
• 2016. aastal toetati 43. projekti, tutvu tulemustega
• 2015. aastal toetati 42 projekti, tutvu tulemustega
• 2014. aastal toetati 53 projekti, tutvu tulemustega
• 2013. aastal toetati 40 arhiivitöö projekti, tutvu tulemustega
• 2012. aastal toetati 34 arhiivitöö projekti, tutvu tulemustega
• 2011. aastal toetati 22 arhiivitöö projekti, tutvu tulemustega