Liigu põhisisu juurde
Tagasi

Ajalookirjanduse aastapreemia 2022 pälvis Tõnno Jonuksi uurimus “Eesti muinasusundid”

20. juunil valiti parimaks eestikeelseks ajalooraamatuks 2022. aasta eest Tõnno Jonuksi monograafia „Eesti muinasusundid“. Žürii hinnangul on kõnealune teos põhjalik ja avarapilguline, komponeeritud heas tasakaalus ja haarava jutustusoskusega, balansseerides oskuslikult teadusteksti ja populaarse aimekirjanduse vahel. Lisaks tõstis žürii esile uurimuse sümpaatset periodiseeringut, rikkalikku historiograafiat ning Eesti muinasaja religiooniloo terviklikku käsitlust. Kokkuvõtvalt on žürii esimehe Olev Liiviku sõnul tegu meie üldist ajaloopilti kõige enam muutva raamatuga 2022. aasta lõikes. Tõnno Jonuksi uurimus tutvustab tänapäeva Eesti territooriumil muinasajal (9600 eKr kuni 1220 pKr) elanud inimeste usundivorme, nende põhietappe ja muutusi ajas, tuginedes laialdasele allikbaasile ja arheoloogilistele leidudele.

Lisaks selgus 2022. aasta ajakirja Tuna artiklipreemia, mille pälvis Tartu Ülikooli vanaaja kaasprofessor Mait Kõiv artikli „Homeros ja kangelasajastu: eeposed ajalooallikana? Kangelasaeg ja kangelaseepika“ eest.

Ajalookirjanduse aastapreemiat annavad välja Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseum. Tänavuse preemiakomisjoni koosseisu kuulusid Kristina JõekaldaOlev Liivik, Mihkel Mäesalu ja Kaarel Vanamölder.

Alates 1995. aastast väljaantava aastapreemia varasematest võitjatest ning tänavustest nominentidest saab ülevaate preemia veebilehelt.

Palju õnne laureaatidele!

Ajalookirjanduse aastapreemia laureaat Tõnno Jonuks ning žürii liikmed Kristina Jõekalda ja Kaarel Vanamölder 20. juunil 2023 Rahvusarhiivis. Foto: Helina Tamman