6. septembril Ago Pajuri loeng riikluse ülesehitamise algusest

Loengusarja Keerdkäigud 2018. aasta kolmas loeng toimub 6. septembril kell 17 Noora suures saalis ja juttu tuleb riikluse ülesehitamise algusest. Loengu peab Tartu Ülikooli õppejõud ja ajaloolane Ago Pajur.

Keiserliku Saksamaa ülemvõim Eestis varises kokku koos keisririigiga — põhjuseks majanduslikust kurnatusest ja sõjalistest lüüasaamistest vallandunud Novembrirevolutsioon. 11. novembril 1918, mil Compiègne’i metsas kirjutati alla ilmasõja lõpetanud relvarahule, astus Tallinnas üle mitme kuu kokku Eesti Ajutine Valitsus ning alustas üheksa kuu eest välja kuulutatud iseseisva Eesti Vabariigi tegelikku ülesehitamist. Viivitamatut lahendamist vajavate probleemide hulk ähvardas pea kohal kokku lüüa. Ei Saksa haldurid ega baltisaksa aadel olnud varmad võimu loovutama. Lisaks viibisid maal Saksa revolutsioneerunud väekoondised. Jätkus materiaalsete väärtuste, eeskätt toiduainete, väljavedu Eestist ning terav toitluskriis ähvardas jätta nälga nii linlased kui maatamehed. Eesti riigikassa oli tühi. Riigi toimimiseks hädavajalike institutsioonide ülesehitamist tuli alustada nullist, nende rakendamiseks vajalik õiguslik baas puudus. Samal ajal saabusid ärevust tekitavad teated Nõukogude Venemaa punaarmee koondumisest Eesti idapiirile.

Loengud 2018. aastal: 

1. veebruar — Eesti Vabariigi väljakuulutamine
3. mai — vastuseis Saksa võimudele
6. september — riikluse ülesehitamise algus
6. detsember — Vabadussõja puhkemine

Rahvusarhiivi ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri koostöös ette valmistatud avalik loengusari analüüsib ja mõtestab Eesti iseseisvumisprotsessi olulisi murrangusündmusi, meie omariikluse alusdokumente ning sel ajal ajalooareenil tegutsenud isikute valikuid tollaste poliitiliste olude keerdkäikudes.