Arkaadri vestlus: Kaljo Kiisk 100. Elust ja filmist räägivad Tõnu Kark, Elo Viiding ja Kersti Miilen

Filmi- ja teatrimeest Kaljo Kiiska teatakse mitmekülgse loovisikuna. Eesti rahva mällu on ta sööbinud kellamees Lible ja kingsepp Johannesena, lisaks tuntud filmirežissööri ja ühiskonnategelasena. Detsembri alguses Kinomajas Kaljo Kiisk 100 juubelinädala raames toimuval Arkaadri vestlusel saavad sõna kaasteelised, kellel filmides ja elus kokkupuutes on oma Kaljo Kiisk mäletada.

Kinomajas 2. detsembril kell 17.30 toimuval Kaljo Kiisa 100. sünnipäevale pühendatud Arkaadri vestlusel saavad sõna näitleja Tõnu Kark, Kaljo Kiisa lapselaps, luuletaja Elo Viiding ja filmimonteerija Kersti Miilen. Vestlust juhib filmiajakirjanik Tõnu Karjatse.

Eesti filmikunsti on kogunenud Kaljo Kiisa kaalukaid jälgi 17 lavastatud mängufilmi jagu ja paljud neist – „Keskpäevane praam“ (1967), „Hullumeelsus“ (1968), „Metskannikesed“ (1980), „Nipernaadi“ (1983), „Regina“ (1990), jmt“ – kuuluvad rahvusliku filmipärandi paremikku.

Suuremas osas eelnimetatud filmides vastutusrikkaid ja kandvaid rolle loonud näitleja Tõnu Kark tegi oma filmidebüüdi just 1967. aastal Kaljo Kiisa filmis „Keskpäevane praam“. Näitleja nendib, et Kaljo Kiiska on võimatu filmilavastajana lühidalt kirjeldada.

Filmimonteerijal Kersti Miilenil jagub Kaljo Kiisa kohta ainult häid sõnu. „Kaljo teadis alati, mida tahab ja missugune tema film peab tulema. Suured tööd olid meil montaažilaua taga, aga kõik arutelud lõppesid sõbralikult.“

Luuletaja Elo Viidingu sõnul hoidis vanaisa teda oma filmidest eemal, kuna ei soovinud kasutada lapselast oma töös. “Ometi olen temaga väga palju vestlusi pidanud eeskätt teatri- aga ka kirjanduse teemadel ja meie vestlused on olnud vastastikku rikastavad.

Lisaks on ta olnud minu õpetaja ja diplomitöö juhendaja, kui õppisin Eesti Humanitaarinstituudi teatrikursusel ning millest mul samuti elus palju kasu on olnud. Pean teda näitlejameisterlikkuse vallas vaieldamatuks meistriks. Väga väärtuslikud on olnud tema nõuanded mis tahes esinemise juures orgaanilisuse ja maneerlikkuse eristamise osas.”
Kaljo Kiisk ei ole minu loomingut mõjutanud, samuti on ta mind oma filmidest eemal hoidnud, kuna ei ole soovinud kasutada lapselast oma töös. Ometi olen temaga vâga palju vestlusi pidanud eeskätt teatri- aga ka kirjanduse teemadel ja meie vestlused on olnud vastastikku rikastavad. Lisaks on ta olnud minu õpetaja ja diplomitöö juhendaja, kui õppisin Eesti Humanitaarinstituudi teatrikursusel ning millest mul samuti elus palju kasu on olnud. Pean teda näitlejameisterlikkuse vallas vaieldamatuks meistriks. Väga väärtuslikud on olnud tema nõuanded mis tahes esinemise juures orgaanilisuse ja maneerlikkuse eristamise osas.

Vestlusõhtul vaadatakse lõike filmidest „Vallatud kurvid“ (1959), „Keskpäevane praam“, (1967), „Hullumeelsus“ (1968), „Metskannikesed“ (1980), „Nipernaadi“ (1983), „Regina“ (1989) ja „Suflöör“ (1993).

Rahvusarhiivi filmiarhiivi üritustesari Arkaadri vestlused toob kokku filmiloojad, näitlejad ja publiku ning avab linateoste taustalugusid, pakkudes võimalust vaadata armastatud klassikuid värske pilguga. Varasemad Arkaadri vestlused on nähtavad Arkaader.ee keskkonnas.

Sissepääs Arkaadri vestlusele on tasuta.V estlusõhtu toimub 2. detsembril algusega kell 17.30 Kinomajas (Uus 3, Tallinn).