Bulgaaria kirjakunstikoolide ajalugu tutvustav näitus oktoobris

Bulgaaria kirjakunstikoolide ja kirjutamiskeskuste 15.–18. sajandi näidistega Plovdivi raamatukogu käsikirjade kogu põhjal saab tutvuda oktoobri kahel esimesel nädalal Rahvusarhiivis Tartus.

Ivan Vazovi nimelise Plovdivi raamatukogu slaavikeelsete käsikirjade kogu mitmekesisus annab ilmekalt tunnistust kirjateoste rändamise protsessist nii keskajal kui ka hiljem. Käesoleval näitusel on esindatud käsikirja näidised kõige olulisematest 15.–18. sajandi kirjutamiskeskustest: Etropole, Karlovo, Adjar, Kouklen ja Kotel.

Bulgaaria kirjateosed Ottomani võimuperioodist on nii lingvistika, õigekirja kui ka kunsti vaatevinklist väga mitmekesised, sest puudusid suunavad ja ühendavad suured riiklikud võimu- ja kultuurikeskused. Seetõttu arenesid tollased raamatute ümberkirjutamise keskused arvukate, sageli vastuoluliste mõjutuste risttuules.

Üks tähtsamaid kirjakunsti keskusi 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi alguses oli Etropole Püha Kolmainu klooster. Bulgaaria, serbia ja rumeenia kunstimõjude põimudes kujunes seal kirjakunsti koolkond, mille tuntuim esindaja on selle rajaja munk Daniil. Plovdivi kogus asub Daniili loomingu vanim teadaolev käsikiri 17. sajandist. Selle koolkonna loomingut, mida tuntakse kui „Etropole kalligraafilist poluustaavi“, kirjeldab ilmekas ornamentaalne iseloom ja geomeetriline korrapära. Tegemist on ustaavi teatud imitatsiooni ja stiliseeritud taassünniga, mis on seotud ka Tarnovo koolkonnaga. Etropole kalligraafia traditsioonid mõjutasid märkimisväärselt teisi 17. sajandi kirjutamiskeskusi, mis asutati Sredna Gora piirkonnas: Karlovo-Adjari ornamentika kool keskustega Karlovos ja Adjaris ning Koukleni kirjutamiskool samanimelise küla lähedal asuvas kloostris.

Neid ja teisi Bulgaaria kirjakunsti pärleid postritel saab avastada vaid kahe nädala jooksul, 2. oktoobrist 12. oktoobrini igal tööpäeval kell 9–19 ja laupäeval  10–15  arhiivi peahoones Tartus, Nooruse 3. Väljapanekuga tutvumine on tasuta, iga huviline on väga oodatud!