Ilmunud on ajakirja Tuna selle aasta esimene number

Aastakäiku uue kujundusega alustava Tuna esseerubriigis arutleb kirjanik Tõnu Õnnepalu, kas minevikku on võimalik ellu äratada ning milleks või kellele mineviku elustamist üldse tarvis on.

Aivar Jürgenson uurib, kuidas kajastati eesti ajakirjanduses 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses eestlaste väljarändamist Kaukaasia Musta mere rannikule.

Mart Kuldkepp tutvustab Eesti Vabariigi algusaastatel esile kerkinud ettepanekut võtta sinimustvalge trikoloori asemel Eesti riigilipuna kasutusele skandinaaviapärane ristilipp ning selle idee ümber puhkenud arutelusid.

Reigo Rosenthal annab ülevaate Punaarmee õhurünnakutest Narvale 1944. aasta märtsis, mille arvele võib kirjutada lõviosa Narvat 80 aasta eest tabanud hävitustööst.

Dokumendirubriigis toob Ago Pajur lugejate ette Teise maailmasõja päevil kommunistliku Venemaa vastu võidelnud Bernhard Juursalu sõjapäeviku.

Anu Raudsepp esitleb samas rubriigis 1941. aastal Saksa sõjaväkke astunud Tartu ülikooli agronoomiaüliõpilase Väino Veemehe sõjakirja Venemaalt.

Tuna fotonurk heidab pilgu kaheksakümne aasta eest varemeisse pommitatud Narvale.

Eve Annuk toob lugejate ette kirjanik Helga Pärli-Sillaotsa kirjad 1939. aastast, milles noor naine teeb juttu nii argimuredest, valmistumisest lapse sünniks kui ka loominguga seonduvast.

Uues Tartu ajaloole pühendatud rubriigis annab arheoloog Aivar Kriiska ülevaate Tartu asustusest kiviajast kuni muinasaja lõpusajandeini.

Arvustuste rubriigis võtab Tiina-Mall Kreem vaatluse alla ajalooõpetajate käsiraamatu „Kriitiline ajalugu“ ning Madis Maasing 2022. aastal ilmunud saksa- ja ingliskeelse kogumiku keskaegse Liivimaa ajaloost.

Lõpetuseks meenutab Marek Tamm mullu sügisel lahkunud moodsa ajalooteaduse suurkujusid, Natalie Zemon Davist ja Emmanuel Le Roy Laduried.

Tuna kevadnumbrit saab soetada veebipoest: https://www.ra.ee/pood ning arhiivi müügipunktidest Tartus ja Tallinnas. Varasemad Tuna artiklid on leitavad Tuna veebilehelt https://tuna.ra.ee/.