Ilmus ajakirja Tuna nr 3/2020

Ajakirja Tuna sügisnumbri avab Meelis Friedenthali essee katkuepideemiasse suhtumisest keskajal ja varauusajal, tuues võrdlusmomente tänapäevaste tõlgendustega. Käsitluste rubriigis vaatleb Mati Laur katku seljatamist Eesti- ja Liivimaal 1770. aastate alguses, Anu Mänd analüüsib Tallinna kaupmehe Lutke van Mindeni pärandiloendit, Triin Tark ja Olev Liivik vaagivad „kadakasaksluse“ mõistet sõdadevahelise Eesti avalikus arvamuses, Margus Maiste annab ülevaate Eesti rahvastiku registreerimistest ja arengutest 1942. ja 1943. aastal ning kaks käsitlust on pühendatud Rahvusarhiivi juubeliaastale: Lauri Leht kirjutab infotehnoloogia arengust arhiivis viimasel veerandsajandil ning Kalev Jaago ja Margit Kõiv teevad sissevaate omandiõiguslike teatiste ajastule Eesti Ajalooarhiivis 1989–1996.

Dokumendi rubriigis saab lugeda Eesti osast Vene Üldsõjalise Liidu sõjaplaanides Bahmetevi arhiivi dokumentide põhjal ning sõjaeelses Kaitseliidu Lääne malevas teeninud vene ja saksa rahvusest meestest. Kultuurilooline arhiiv avab Ivar Ivaski ja Bernard Kangro kirjavahetuse.

Tuna number 3/2020 sisukord on leitav ajakirja veebilehelt, Tuna saab soetada Rahvusarhiivi veebipoest ja kuni 2018. aasta keskpaigani avaldatud artiklid on samuti veebist terviktekstidena kättesaadavad. Head tutvumist!