Ilmus ajakirja Tuna number 4/2019

2019. aasta viimane Tuna number toob lugejani haarava essee Toomas Kiholt eesti keele ja Eesti loo kaitseks ning seitse sisutihedat käsitlust kaheksalt ajaloolaselt: Ivar Leimus kirjutab Zoe (Sofia) Palaiologina kuldsetest jälgedest Tallinnas, Inna Põltsam-Jürjo uurib eesti keele ja kirikuvisitatsioonide seoseid 17. sajandil, Aldur Vunk vastab küsimusele, kuidas kuralastest sai balti rahvas, Peeter Kaasik kajastab Eesti Vabariigi välispolitsei likvideerimist ja töölis-talupoegade miilitsa organiseerimist 1940. aastal, Heino Arumäe valgustab seiku Alfred Rosenbergi poliitilisest päevikust, Meelis Saueauk vaatleb märtsiküüditamist NSV Liidu massideporteerimiste kontekstis ning Mati Laur ja Tõnu Tannberg avavad Eesti NSV haldusjaotuses 1950–1962 tehtud ümberkorralduste tagamaid.

Dokumendi tutvustuse rubriigis jutustab Valdur Ohmann EKP Keskkomitee I sekretäri loo kahe staažika kompartei tegelase fookuses ja Triinu Ojamaa toob ära Aksel Valgma kirjad Artur Adsonile. Tavapäraselt on Tuna veergudel rida suurepäraseid arvustusi hiljuti ilmavalgust näinud ajalookirjanduse suurteoste lõikes, samuti ajaloole ja kultuuripärandile pühendatud avalike sündmuste ülevaateid, nagu ka tuntud headuses fotonurk, mis sel korral tutvustab ülikoolilinna Tartut.

Tuna saab soetada meie veebipoest, Tallinna ja Tartu esindustest ning suuremate raamatupoodide kaudu. Tuna hiljutiste numbrite sisukorrad, resümeed ja esseede terviktekstid on leitavad ajakirja veebilehelt, kus on ühtaegu kättesaadavad artiklid aastaist 1998–2017. Head lugemist!