Ilmus kogumik võimu-, vaimu- ja usuküsimustest 16. sajandist 18. sajandi alguseni

Rahvusarhiivi toimetiste sarjas ilmunud kogumik „Piiri peal“ keskendub võimu- ja usuküsimustele, aga ka kirjasõnaga haakuvaile teemadele 16. sajandist 18. sajandi alguseni. Esimeses teemaplokis võtab Madis Maasing artikliga „Alati mõjukamate isandate tahte täitja? Tallinna piiskopi roll markkrahv Wilhelmi kirjavahetuses (1530–1561)“ küsimuse alla Tallinna piiskoppide positsiooni Liivimaa poliitilises süsteemis ning Kari Tarkiainen vaatleb artiklis „Rahu Rootsile, sõda Liivimaale — Sten Eriksson Leijonhufvudi saatkond 1557. aastal Venemaal“ sündmust, mis andis Vene tsaarile viimaks võimaluse alustada sõda Liivimaa vastu, päädides uue poliitilise võimu ajastuga Eestimaal.

Ülle Tarkiainen kirjutab artiklis „Läänistamise vormid ja läänide saajad Eestimaal 1600–1630“, kuidas ja milleks Rootsi riik kasutas tema kätte langenud maavaldusi 17. sajandi algul, ning Marten Seppel näitab käsitlusega „Laiuse mõisa nälja- ja sõjakahjud Rootsi aja lõpul (1695–1704)“, kui tugevalt mõjutasid 1695.–1697. aasta Suur näljahäda ning kuningas Karl XII ja ta armee talvekorteris olek, aga ka Vene väe rüüsteretk ühe rendimõisa ja selle talupoegade majanduslikku kandejõudu. Artikli lisana on avaldatud 1701. aastast pärit detailne plaan, mis näitab, millistesse mõisatesse ja küladesse olid Karl XII väeüksused talveks majutatud.

Kogumiku kolmas teemaplokk on seotud trükistega, mis kuulusid Tallinna eraisikutele ja oletatavasti Oleviste kiriku raamatukogule ning mida levitati Euroopas üha laieneva lugejaskonna uudishimu ja sensatsioonijanu rahuldamiseks. Kui enamasti pärinevad meie teadmised ajalooliste (era)raamatukogude kohta mitmesugustest nimestikest, siis Kaspar Kolk läheneb teemale trükiste endi kaudu, tehes käsitlusega „Teoloogiast astroloogiani. Reformatsioonijärgse kolmveerandsajandi tallinlaste säilinud raamatuid“ sissevaade sellesse, kuidas konkreetsetele isikutele kuulunud teoste põhjal muutus 16. sajandi Tallinna lugejate-raamatuomanike profiil, mis teosed kuulusid nende lugemislauale ning kuidas neid väärtustati ja kasutati. Tiiu Reimo aga annab oma artiklis „Teated näljahädast Liivimaal 17. sajandi alguse trükisõnas“ ülevaate saksa kultuuriruumis ja Inglismaal ilmunud Liivimaa-ainelistest uudislehtedest, paigutades need laiemasse kultuuriloolisesse konteksti, ning Anu Schaper tutvustab ülevaates „Tallinna vanimast noodikataloogist“ 17. sajandi algul tõenäoliselt Oleviste kiriku raamatukogule kuulunud muusikatrükiseid, näidates Tallinna muusikaelu tunduvalt mitmekesisema ja sooliidsemana, kui varem arvatud.

Nimetatud noodiloend kuulub raamatukataloogi, mis tõenäoliselt kajastab vaid osa 17. sajandi alguskümnenditel Oleviste raamatukogule hangitud trükistest ning mille kirjapanekut on seostatud 1606. aastal koostatud kirikukorras sätestatuga. Selle kirikukorra saamisest, eeskujudest ja sisust annabki ülevaate Lea Kõiv artiklis „„Kõigi maade ja linnade kiiduväärsel eeskujul…“. Tallinna 1606. aasta kirikukord“. Kuidas mõjutas reformatsioon osa naiste seisundit ühiskonnas ehk ühe institutsiooni kadumisest ja teise tekkimisest ning arenemisest kirjutavad Tiina Kala ja Inna Põltsam-Jürjo oma artiklites „Tuulte pöörises: Liivimaa tsistertslaste nunnakloostrid reformatsioonisajandil“ ja „Pastoriprouad 16.–18. sajandil“. Kogumiku lõpetab Piret Lotmani käsitlus „Ingerimaa luterlik kirik ja Põhjasõda“, mille keskmes on Ingerimaa maakirikute ning Narva ja Peterburi luteri kirikute erinev käekäik Põhjasõja ajal ja järel.

Värske kogumik on detailsema kirjeldusena leitav arhiivi veebipoest, trükist saab osta nii veebi teel kui ka meie esindustest Tartus ja Tallinnas. Soravat lugemist!