Kahe asutuse ajalugu kaante vahel: Riigikantselei ja Haridusministeeriumi sada aastat

Eesti Vabariigi juubeliaastal tähistavad samaväärset sünnipäeva paljud olulised riigiasutused. Neist kahe ajalugu on sajandi lõikes äsja kaante vahele saanud.

9. novembril 2018 esitleti ajaloodoktorite Meelis Saueaugu ja Helen Rohtmets-Aasa kirjutatud raamatut Riigikantselei 1918–2018, mis annab põhjaliku ülevaate Riigikantselei tegevusest selle loomisest kuni tänase päevani. 11. novembril 1918 alustas tööd Eesti Ajutine Valitsus koos oma kantseleiga. Sellest kantseleist kasvaski välja Riigikantselei, mille ülesanne on olnud algusest peale toetada Vabariigi Valitsust ja selle juhti —peaministrit või riigivanemat — riigi valitsemisel ning tagada riigijuhtimise järjepidevus. Tänaseks päevaks on kunagisest valitsuse kantseleist saanud valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ning selle elluviimisel toetav valitsuskeskus. Värskes uurimuses leiab eraldi käsitlemist ka Riigisekretäri institutsioon paguluses. Raamat tugineb põhiosas esmasele arhiiviainesele, mälestustele ja intervjuudele ning on rikkalikult illustreeritud fotode ja dokumentidega.

13. novembril 2018 jõudis esitlusjärg Liivi Uueti koostatud käsitluseni Haridusministeeriumi sajand 1918–2018, kus vaadeldakse haridusministeeriumi ja teiste hariduse juhtimisega tegelnud asutuste loomist, struktuuri, ülesandeid ja nende täitmist saja aasta vältel, haridusalase seadusandluse muutusi ja samuti valdkonna käekäiku määranud olulisemaid isikuid. Kui 24. veebruaril 1918 määrati Päästekomitee päevakäsuga ametisse Eesti Ajutine Valitsus, siis reaalselt sai valitsus tegevust alustada alles pärast Saksa okupatsioonivõimude lahkumist novembris 1918. Eesti Vabariigile piisas ühest ministeeriumist, mis lisaks haridusele tegeles ka kultuuri ja teadusega ning kriisiaastail ka sotsiaalvaldkonnaga. 1940. aastal taandati Haridusministeerium vaid «üldharidusministeeriumiks», mille kõrval olid eraldi ametkonnad kultuuri, kutsehariduse, kõrghariduse, kino ja kirjastuste juhtimiseks. Pärast Eesti vabanemist algas kunagise haridusministeeriumi tegevusvaldkonna taastamine. Käsitlus ei sea oma eesmärgiks ei kogu eesti haridusloo saja aasta valgustamist ega ka ministeeriumide ja muude ametkondade tegevuse riigiõiguslikku analüüsi. Uurimuses vaadeldakse asutuste üldist tegevust, nende mõju haridusele, teadusele ja kultuurile, aga samuti neis valdkondades toimunu mõju ministeeriumile.

Mõlemad värsked trükised on müügil Rahvusarhiivi esindustes Tallinnas (Madara 24 ja Maneeži 2) ja Tartus (Nooruse 3) ning mõistagi meie veebipoes. Head tutvumist!