Massdigiteerimine tegi 3% Eesti dokumendipärandist kättesaadavaks

Märtsi keskel jõudsid edukalt lõpule mahukad dokumendipärandi massdigimisprojektid, mille käigus said Euroopa Liidu rahalisel toel digitaalselt kättesaadavaks mitmete mäluasutuste materjalid. Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ on seadnud eesmärgiks digiteerida kolmandik meie mäluasutuste kogudes hoitavast kultuuripärandist, sinna hulka on arvatud nii dokumendid, trükised, fotod, filmid kui ka esemed. Dokumendipärand on sedavõrd mahukas, et sellest võib nüüd, projektide lõppedes, lugeda digiteerituks kolm protsenti.

Dokumendipärandi digiteerimise projekte koordineeris Rahvusarhiiv, korraldades hanked võitnud teenusepakkuja Novian Eesti OÜ (endine Andmevara Services OÜ) abil nii Rahvusarhiivi kui teiste arhiivide ja muuseumide materjalide digimist. Osalenud mäluasutused valisid oma kogudest projekti ajalõiku jäävaid olulisemaid ja uurijatele enam huvi pakkuvaid dokumente, et digiteerida ühisprojektis suuremas mahus või sellist tüüpi materjale, milleks omal võimalused puuduvad. Kokku digiteeriti kolme projekti raames 6 617 760 kaadrit dokumendipärandit, projektide kogumaksumus oli 1,07 miljonit eurot.

Äsja lõppenud teises ja kolmandas projektis keskenduti iseseisva Eesti dokumendipärandile. Projektis „Vaba rahvas vabal maal (1920–1940)“ digiteeriti Rahvusarhiivi kogudest pere- ja kohaajaloo uurijate seas populaarsed 1939. aasta põllumajandusloenduse talundi- ja maalehed, mis annavad detailse ülevaate meie esivanemate talumajapidamiste käekäigust ning Sõjavägede staabi fondi ja Välisministeeriumi seni digiteerimata materjale. Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist digiti iseseisvusperioodil loominguliselt ja ühiskondlikult aktiivselt tegutsenud kirjanike isikuarhiive ja biograafilise leksikoni materjale, Tallinna Linnaarhiivist linnavalitsuse protokolliraamatuid, mis peegeldavad Tallinna tollast elu selle kõigis valdkondades ja koolide arhiive. Tartu Ülikooli muuseumi arstiteaduslikest kogudest said digitaalselt kättesaadavaks haiguslood, mis kajastavad sajandi jooksul toimunud muutusi meditsiinis ja rahva tervises, Eesti Rahva Muuseumist digiti projekti käigus korrespondentide vastuste arhiivi, Tartu Ülikooli Raamatukogust seltside ja isikute arhiive ning üliõpilaste auhinnatud töid. Teises projektis osalesid oma dokumendikogudega veel Eesti Meremuuseum, Tervishoiumuuseum, Pärnu Muuseum, Virumaa Muuseumid, Valga Muuseum, Tallinna Linnamuuseum, Harjumaa Muuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Saaremaa Muuseum, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Ülikooli Muuseum.

Kolmandas projektis sai digiteerimise abil uue juurdepääsuvõimaluse suur osa Rahvusarhiivi Tartu Ülikooli fondi säilikutest aastatest 1918–1944, suuremalt jaolt ülikoolis õppinute ja teenistujate isikutoimikud, mis pakuvad huvi nii pere- kui kultuuriloo uurijatele.

Juba 2020. aastal lõppenud esimene dokumentide massdigimisprojekt kandis nime „Jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks“ ja keskendus dokumentidele ajavahemikust 1860–1920. Selles projektis digiteerisid oma kogusid Rahvusarhiiv, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Virumaa Muuseumid, Saaremaa Muuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Valga Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Sõjamuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum ning Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.

Digitud dokumendipärand on kättesaadavaks tehtud erinevates mäluasutuste avalikes andmebaasides: Rahvusarhiivi, Tallinna Linnaarhiivi ja Eesti Ajaloomuuseumi materjalid Saagas, Eesti Kirjandusmuuseumi failid Kivikeses, muuseumide materjalid MUiSis, Tartu Ülikooli Raamatukogu materjalid DSpace’is ja Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi materjalid Arhmusis.