Nooras on avatud Virumaa muuseumide näitus “Lugude linnaruum – raamat ja Rakvere”
04.08-24.09.2026 saab Rahvusarhiivi Tartu majas tasuta tutvuda Virumaa muuseumide koostatud näitusega “Lugude linnaruum – raamat ja Rakvere”.
Esimesed raamatud jõudsid Rakverre tõenäoliselt keskaja lõpul seoses kerjusvendade ordu kloostri rajamisega. Aastail 1503–1558 tegutses Rakveres praegusel Teatrimäel frantsisklaste Püha Miikaeli klooster, millel oli oma raamatukogu. Ilmselt viidi Liivimaa sõja alguses 1558. aastal see sõjapakku Tallinna.
Hiljemalt 18. sajandi teisest poolest tegeldi Rakveres kõige raamatutesse puutuvaga: neid trükiti trükikodades, köideti köitekodades, müüdi raamatupoodides, laenati raamatukogudest ning muidugi loeti. Esimese Rakveres tegutsenud trükkali Georg Gottfried Reieri trükikojas Rakveres anti 1779. aastal välja Baltimaade esimesi romaanilaadseid trükitud jutustusi „Waller und Natalie“. Esimesed eestikeelsed raamatud Rakveres trükkis Ludwig Georg Oppermann Pikal tänaval. Kas teadsite, et üks esimesi neist oli koostöös eestlasest kooliõpetaja ja õpikute autori Jaan Nebokatiga välja antud 16-leheküljeline „Laste Pildi-Raamat“, mis ilmus 1872. aastal?
Trükitööstus ja raamatukaubandus arenesid hoogsalt koos linna haridus- ja kultuurieluga. Ajaleht Olevik kirjutab 1904. aasta 14. jaanuaril järjekordse raamatupoe avamise puhul: „Seega saab meie linna üheksa raamatupoodi. Nii rohke raamatupoodide avamise põhjuseks on suur kirjavara nõudmine ja ühes sellega varemalt avatud raamatupoodide pidajate jõukaks minemine.“
Rakveres on elanud ja õppinud palju tuntud kirjamehi, kelle tegevus on teada-tuntud üle Eesti – Juhan Kunder, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Jakob Liiv, Heraklides (Aleksander Treuman), Peeter Jakobson, Ernst Peterson-Särgava jpt. Rakverel on koguni kaks oma raamatut – Jaan Krossi „Rakvere romaan“ ja Kalju Saaberi „Rakvere lugemik“.
Unustada ei saa ka fotograafi ja kirjastajat Carl Sarapit. Lisaks raamatute kirjutamisele ja lugemisele on nende trükkimine ja levitamine olnud Rakvere kultuuriloo oluline osa.
Kuraatorid: Pilvi Põldma, Uno Trumm
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Kujundaja: Erik Teemägi, Putka
Projektijuht: Inge Laurik-Teder
Trükk: Trage
Täname Tallinna Ülikooli Akadeemilist Raamatukogu ja toetajaid Eesti Kultuurkapitali ning Rakvere linna!
Näitust saab vaadata tasuta E-N kl 9-17, R kl 9-16 Nooras (Nooruse 3, Tartu). Ootame kõiki huvilisi!
