Pärnu Muuseumi pulmakommete näitus “Tanu alla” Rahvusarhiivis Tartus

Perekonnatraditsioonidel on pikk ajalugu, olenemata kultuurist. Eriti puudutab see pärimuslikku pulmakombestikku, mis on kõige rikkalikum, mõtestatum ja püsivam läbi sajandite. Meie esivanematele oli kogu pulmatsükkel tervikuna oluline. Palju on sellest tänapäeva kandunud? Millised kombed on jäänud püsima, mis on kadunud? Pärnu Muuseumi koostatud näitus “Tanu alla” annab paljudele küsimustele vastuse. Neile, kel kaunis sündmus veel ees, annab näitus mõistmist, miks me vajame rituaale ja kombeid, ning ehk leiab siit näpunäiteidki oma peo ettevalmistuseks.

18.–19. sajandil oli abiellumise kõige olulisem moment tanu pähe panemine, mille läbi sai tüdrukust abielunaine. Tanutamine ja põlle ette panemine oli rituaal, mida võib samastada tänapäeval abieludokumendile alla kirjutamisega. Eelnevatel sajanditel kehtis kirjutamata reegel, et “naine ei lähe tanuta üle tänava ega põlleta üle põranda“. Vanemad naised järgisid seda tava isegi 20. sajandi alguses ja Kihnus veel 1940. aastatel.

Näitust “Tanu alla” saab näha Rahvusarhiivi peahoone fuajees Nooruse 3 tööpäeviti kell 9–19. Väljapanekuga tutvumine on tasuta. Iga huviline on lahkelt oodatud kuni 6. jaanuarini 2022!

Näituse koostasid Ülli Kont ja Piret Pedanik, kujundas Aidi Mesi ning selle valmimist toetasid Kultuurkapital, Pärnu Linnavalitsus ja eraannetaja Sigrid Mäeots. Väljapaneku esitlus leidis aset 2020. aasta oktoobris Pärnu Muuseumis (vt ka kajastust ERR-i kultuuriportaalist).