Rahvusarhiiv

Ava otsing

Dokumendipärandi digiteerimine

Rahvusarhiiv vastutab Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ raames dokumendipärandi digiteerimise eest.

Ajakava

2019. aastal digiteeriti Rahvusarhiiv eestvedamisel järgmiste asutuste dokumente: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Rahvusarhiiv, SA Virumaa Muuseumid, Saaremaa Muuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Valga Muuseum.

2020. aastal jätkub Tartu Ülikooli muuseumi ja Rahvusarhiivi ainese digiteerimine, lisandub Eesti Kirjndusmuuseumi, Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi ning SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid kirjalik pärand.

Rahvusarhiivi kogudest on digiteerimiseks valitud vallavalitsuste arhiiviaines, mis pärineb 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Vallavalitsuste arhiivides sisaldub rohkelt värvikat informatsiooni toonase elu-olu kohta. Digiteeritava ainese hulka kuuluvad muuhulgas kauplemislubade registreerimise, hoolekande- ja arstiabiraamatud. Mahukad vallavalitsuste kirjavahetuskaustad sisaldavad statistilisi andmeid ja detailseid kirjeldusi vallakoolide ja õpetajate, vaestele abiandmise, tervishoiu, sõjaväekohustuse, rahvaloenduse korralduse ja palju muu kohta.

Hetkel on Eesti Muuseumide veebiväravas MuIS tervikuna kättesaadav Tartu Linnamuuseumi projekte hõlmav pärand, jooksvalt lisatakse Saaremaa ja Valga muuseumide ajalooainest.

Koostööpartnerid

Dokumendipärandi digiteerimise projektijuht:
Kristina Teral
Kristina.Teral@ra.ee
738 7522

—–

Kultuuripärandi digiteerimine

Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti. Praeguseks on nendest digiteeritud vaid umbes kümnendik. Digiteerimine on üks paremaid ja mõnel juhul ka ainuke viis tagamaks, et pärand on säilitatud kõige sobivamal viisil ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele.

Kultuuriministeeriumi kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik meie mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ja uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut.

Tegevuskava keskendub suures osas pärandile aastatest 1900 kuni 1940. Digiteeritakse dokumente, trükiseid, fotosid, filme, kunsti ja esemeid. Eesmärk on teha võtmevalikuid kultuuripärandi seisukohalt, mitte digiteerida kogu kultuuripärandit.

Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 3% dokumendipärandist, 32% esemepärandist, 60% nii filmi- kui ka fotopärandist, 55% kunstipärandist ning 28% trükipärandist ehk kokku umbes 33% Eesti kultuuripärandist.

Projekti kogumaksumus on 9,13 miljonit eurot, millest 8,25 miljonit eurot on planeeritud Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.

Tegevuskava valmis Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös.

euroopa liidu logo