Kultuuripärandi digiteerimine
Rahvusarhiiv on Kultuuriministeeriumi partner „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029“ projektide täitmisel. Tegevuskava fookuses on digipärandi kättesaadavuse parandamine ja kasutatavuse suurendamine, mis aitab kaasa Eesti identiteedi elujõulisena püsimisele. Tegevuskava projektidega jätkatakse dokumentide, trükiste, esemete, fotode ja filmide 2D-digimist ning alustatakse esemete ja kinnismälestiste koordineeritud 3D-digimist. Selle tulemusel on 2029. aastaks meie mäluasutustes olevast kultuuripärandist digitaalsena kättesaadav 55% ning prioriteetsetest kinnismälestistest digitaalsena kättesaadav 21%. Tegevuskava kavandatud eelarve on 20,6 miljonit eurot.
Tegevuskava eesmärgid on pannud paika Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu, selle valmimisse panustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Muinsuskaitseamet, Rahvusarhiiv ning veel paljud mäluasutused üle Eesti.
Rahvusarhiivi käimasolevad digiteerimisprojektid on:
- Kinnistuarhiivide kinnistusregistrid
- Nõukogude-aegsete loominguliste liitude, kultuuri- ja teadusasutuste arhiivid
- Riigikogu istungite videosalvestised 1999-2012 VHSidel
- Eesti fotopärandi hetkeolukorra analüüs
„Kultuuripärandi digitegevuskava 2024–2029“ on jätk „Kultuuripärandi digiteerimine 2018 2023“ tegevuskavale, mille käigus koordineeris Rahvusarhiiv dokumendi-, foto- ja filmipärandi digiteerimisprojekte.
