Eesti fotopärandi hetkeolukorra analüüs
Rahvusarhiiv vastutab Kultuuriministeeriumi tegevuskava “Kultuuripärandi digitegevuskava 2024–2029” raames Eesti fotokogude kaardistamise analüüsi projekti eest, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti mäluasutuste fotokogudes leiduva digiteerimata materjali mahust, sisust ja hetkeseisust, et planeerida järgnevaid fotopärandi massdigiteerimisprojekte. Kaardistamine aitab tuvastada esmajärgulise tähtsusega unikaalset ainest, mille digiteerimine on kultuuripärandi uurimise ja ligipääsetavaks muutmise seisukohast oluline. Analüüsis osalevad nii väiksemad kui ka suuremad institutsioonid erinevas mahus fotokogudega, andes seega laiaulatusliku ja põhjaliku ülevaate Eesti mäluasutustes talletunud ajaloolise fotograafia pärandist.
Fotokogude analüüsi projekt hõlmab ühelt poolt andmete kogumist tulevaste massdigiteerimisprojektide jaoks, teisalt aga kogude külastamist. Osalevad asutused on väga mitmekesise profiiliga, varieerudes koduloo- ja isikumuuseumitest haridus- ja kunstiinstitutsioonideni. Analüüsi põhieesmärk on tuua esile väärtuslikumad digiteerimata fotokogud, kuid samas joonistuvad erinevate asutuste kaasamise taustal teravalt välja ka fotopärandi säilitamise ja digiteerimise probleemsed kohad: puudulikud hoiutingimused, korrastamiseks vajalike ressursside nappus, varasemate mälukandjate (CD ja DVD) ebausaldusväärsus, fotode konteksti kadumine ajas ja varasemalt ebapiisava resolutsiooniga digiteeritud fotod.
Käimasoleva analüüsi põhjal on Eesti mäluasutuste fotokogudes kõige enam materjale ENSV perioodist (1940–1991), millele järgneb I Eesti Vabariigi periood (1918–1940) ning seejärel taasiseseisvunud Eesti (1991–…), mil hakkasid tekkima ka juba digitaalselt sündinud fotod. Enim leidub erinevatest perioodidest fotoalbumeid, millele järgnevad positiivid ja seejärel negatiivid. Leidub ka diapositiive, klaasdiapositiive, klaasnegatiive ning mitmeid teisi haruldasemaid fotomenetlusi. Fotokogud on kujunenud enamasti teadliku kogumistegevuse ja annetuste tulemusel. Analüüsi põhjal selgub ka, millises seisus on fotokogude füüsiline korrastus, andmebaasidesse kandmine ja kirjeldamine.
Fotokogude kaardistamine hetkel veel käib, lõplik analüüs valmib 2025. aasta lõpuks, millal tutvustatakse ka projekti tulemit.
Fotokogude analüüsi projekti spetsialist:
Annika.Toots@ra.ee
