Nõukogude-aegsete loominguliste liitude, kultuuri- ja teadusasutuste arhiivid

Rahvusarhiivi koordineerib Kultuuriministeeriumi tegevuskava “Kultuuripärandi digitegevuskava 2024–2029” raames dokumendipärandi digiteerimist. Selle üks alamprojektidest on “Nõukogude-aegsete loominguliste liitude, kultuuri- ja teadusasutuste arhiivid”.

Projekti käigus tehakse digitaalselt ligipääsetavaks 2 miljonit kaadrit erinevatest rahvusarhiivis säilitatavatest nõukogude perioodi loominguliste liitude, kultuuri- ja teadusasutuste dokumentidest aastatest 1940-1991. Uurijahuvi nõukogudeaegse materjali vastu üha suureneb, projekti käigus digiteeritavad materjalid annavad mitmekihilise ülevaate loomeliitude rollist nõukogude ühiskonnas.

Töid teostab Novian Eesti AS, kes omab pikaaegset kogemust arhiivimaterjalide digiteerimisel, digiteerimine toimub kahes etapis.

Esimene etapp algas 2024. a augustis ning kestis 2025. a maini. Selle käigus digiteeriti  miljon kaadrit ENSV Ajakirjanike Liidu, ENSV Arhitektide Liidu, ENSV Heliloojate Liidu, ENSV Kinematografistile Liidu, ENSV Kirjanike Liidu; Eesti Kunstnike Liidu, NSVL Kirjandusfondi Eesti vabariikliku osakonna, NSVL Muusikafondi Eesti vabariikliku osakonna, NSVL Arhitektuurifondi Eesti osakonna, ENSV Kunstifondi, ENSV Kunstnike Kooperatiivi, Eesti NSV Teatriühingu, Eesti Teatriliidu, Sihtasutuse Eesti Kontsert, Emakeele Seltsi ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arhiividest.

Projekti teine etapp algas 2025. aasta juunis, selle mahuks on samuti 1 miljon kaadrit ning ning keskendub Eesti Teaduste Akadeemia arhiivile.

Juba digiteeritud materjalid on kättesaadavad Rahvusarhiivi infosüsteemis AIS.