Riigikogu istungite videosalvestised 1999-2012 VHSidel
Rahvusarhiiv vastutab Kultuuriministeeriumi tegevuskava “Kultuuripärandi digitegevuskava 2024–2029” raames videosalvestise massdigiteerimisprojekti eest, mille käigus digiteeritakse 1881-lt VHS kassetilt ja tehakse avalikuks 3900 tundi Riigikogu istungite videosalvestisi aastatest 2000-2012.
Projekti teostamiseks korraldati rahvusvaheline riigihange, mille võitis Memnon Archiving Services. Digiteerimine toimub firma peakorteris Brüsselis. Varasemalt on välismaised firmad digiteerinud Eestis. Arhivaalide majast välja saatmise tingis see, et kui eelnevalt on erinevad töö etapid toimunud eri kohtades ja riikides, siis Memnoni puhul toimub kõik ühes majas ja seetõttu on töövood kompaktsemad ja kontrollitavamad. Kassettide maht ei ole ka füüsiliselt väga suur.
Transpordiriskide maandamiseks kasutati transpordifirmat, mis on spetsialiseerunud nõudliku lasti vedamisele ja VHS-id liikusid Belgiasse ja naasevad sealt ukselt ukseni Skandinaavia kaudu.
Videokassettide digiteerimine algas 2025. aasta alguses ja kestab kuni augustini. Tööd on kulgenud tõrgeteta, kuna kassetid on väga heas seisukorras ja Memnonil on pikaajaline koostöökogemus Euroopa arhiividega, teostades töid kõrgel professionaalsel tasemel.
Videod digiteeritakse failideks, mille järel toimub Brüsselis kvaliteedikontroll. Pärast seda edastatakse failid interneti kaudu Rahvusarhiivi serverisse, kus kontrollitakse nende kvaliteeti veelkord ning monteeritakse kassettide sisu istungite kaupa arhiveeritavateks failideks.
Septembri jooksul muutuvad salvestused nähtavaks Rahvusarhiivi Meediateegis. Istungite stenogramme saab lugeda Riigikogu stenogrammide andmebaasis.
Projekti raames said videokassetid külge ka Rahvusarhiivis esmakordselt kasutusele võetud ruutkoodid, mis aitavad töötajale kuvada arhivaalide infot ja dokumenteerida videokassettide asukohta.
Sellesse ajavahemikku jääb IX –XII Riigikogu tegevus. Need aastad olid Riigikogu jaoks äärmiselt töised, sest just nende koosseisude otsused kujundasid õigusliku raamistiku, mis viis Eesti Euroopa Liidu ja NATO täisliikmeks, lõi aluse eurole üleminekuks ning tugevdas demokraatlikku ja õigusriiklikku korda.
IX Riigikogu keskendus õigusreformidele – haldus-, karistus- ja tsiviilõiguse korrastamisele – ning valmistus põhiseaduse muutmise kaudu Euroopa Liiduga ühinemiseks.
X Riigikogu ajal ühines Eesti Euroopa Liidu ja NATOga ja sellega kaasnesid mahukad seadusemuudatused. XI Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse, euro kasutuselevõtu seaduse ja uue liiklusseaduse, mis mõjutasid otseselt inimeste igapäevaelu – alates töösuhetest ja liiklusohutusest kuni rahakotis olevate rahasedeliteni. XII Riigikogu otsused suurendasid inimeste turvatunnet nii riigikaitse vallas – kinnitades kaitsekulude hoidmist vähemalt 2% SKT tasemel – kui ka sotsiaalpoliitikas, kus kasvasid lastetoetused ja alanes tulumaks.
– Merje Meisalu, Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna infonõunik
Projekti tulemit tutvustatakse septembris 2025.
Videosalvestiste digiteerimise projektijuht:
Margo Pajula