Rahvusarhiiv pälvis Unistuste Tööandja 2023 ja avaliku sektori võitja tiitli
Personalijuhtide aastakonverentsil 2. veebruaril nimetati Rahvusarhiiv Unistuste Tööandjaks 2023.
Konkursi žürii tõi esile, et 196 töötajaga Rahvusarhiiv on koht, kuhu inimesed jäävad tööle keskmiselt 17 aastaks, kus töötajate rahulolu on väga kõrge ja kus vabatahtlik töötajate voolavuse määr hõlmab vaid 3% aastas. Žürii esimees Lauri Tabur: „Kui võrrelda ärisektori võitjat LHV Panka ja üldvõitjaks tunnistatud Rahvusarhiivi, siis mõlemad organisatsioonid on läbimas suuri muudatusi, mistõttu vajavad uue profiiliga töötajaid. Digiajastu esitab Rahvusarhiivile järjest suuremaid nõudmisi, LHV on aga muutumas tehnoloogiaettevõttest rahvusvaheliseks pangaks.“
Tabur märkis, et ennekõike tuli žüriile meeldiva üllatusena, et Rahvusarhiiv nii tõsiselt juhtimisprotsesse, töötajate arengut ja rahulolu mõõdab ning neid andmeid sedavõrd põhjalikult kogub ja analüüsib. „Nad on tõepoolest väga uuenduslik mäluasutus, nende endi esitatud ankeet oli kõige põhjalikum ja nad oskasid oma töö ja arengute mõju kõige paremini välja tuua,“ ütles Tabur.
Rahvusarhiivi personalijuhi Sigrit Mahla sõnul tuli võit üllatusena, milleks nad valmis polnud. „Rahvusarhiivi kogunevad inimesed, keda ühendab õnn teha huvitavat tööd, armastus kultuuripärandi vastu, soov iga päev juurde õppida ja kirg teha kogu see info põnevates keskkondades kättesaadavaks kogu Eestile,“ rääkis Mahla. „Meil on koos väga lahe seltskond kokku seitsmes arhiivimajas, armastame oma tööd, näeme endil olulist missiooni ning oleme pühendunud. Keskmine töötaja töötab meil 17 tööaastat. Avatus, koostöötahe ja pidev soov areneda on kõigil väga kõrged ja seda püüamegi organisatsioonina nii palju kui võimalik rahuldada ja toetada.“
Mille poolest eristuvad unistuste tööandjad teistest? Lauri Tabur rõhutas, et Unistuste Tööandja konkurss erineb oluliselt kõigist teistest Eestis väljaantavatest tööandja tiitlitest ja pingeridadest selle poolest, et üheaegselt võrreldakse siin nii ettevõtte enda tehtud pingutusi oma kuvandi ja tööprotsesside osas, tänaste töötajate seisukohti ja vaimustust, kui ka väliste ehk potentsiaalsete töötajate uskumusi ja ootusi organisatsioonile. Mida ühtsem on see pilt, seda tugevam on tööandja bränd. „Praktikas tähendab see, et kui inimene kandideerib sellisesse organisatsiooni, siis on minimaalne võimalus, et tal töökeskkonda saabudes pettuda tuleks. Samuti on minimaalne tõenäosus, et organisatsioon sai endale inimese, kes talle ei sobi,“ rääkis Tabur. „Selline homogeenne positsioon aitab värbamisel kokku hoida raha, mitte teha tühja tööd ja liikuda organisatsiooni arendamisel edasi maksimaalse tempoga, sest kaadrid otsustavad teatavasti kõik!“
Kuna ka paljude organisatsioonide personalitöötajatele on Unistuste Tööandja konkurss heaks kohaks saada enda pingutuste osas parimat ja põhjalikumat tagasisidet, siis osalesid mitmed organisatsioonid konkursil juba mitmendat korda. Näiteks LHV Pank, kes on juba korra Unistuste Tööandja tiitliga pärjatud ja tarkvaraettevõte Helmes, kes võitis mullu ärisektori esikoha. Tänavu jõudis Unistuste Tööandja finaali kuus organisatsiooni, lisaks Rahvusarhiivile ja LHVle Tele2 Eesti AS, Scoro Software OÜ, Lidl Eesti OÜ ja Helmes AS.
Unistuste Tööandja konkurssi viib läbi Marketingi Instituut koostöös CV-Keskuse ja tunnustatud Eesti personalijuhtidega. Kümnendat aastat korraldatava konkursi züriisse kuulusid tänavu Lauri Tabur, Irene Metsis, Anneli Ohvril, Renita Käsper ja Kristiina Palm.
Varasematel aastatel on tiitli võitnud Sisekaitseakadeemia, LHV Pank AS, SA Teaduskeskus AHHAA, Ericsson Eesti AS, Pipedrive OÜ, Päästeamet, Elisa Eesti AS, Nortal AS ja Töötukassa.
