Rahvusarhiiv tähistab iseseisvuse taastamise aastapäeva kogumisalgatusega “Vaba riik 30 (103)”

20. augustil möödub Eesti Vabariigi taastamisest 30 aastat, mis on kasvatanud huvi mäluasutuste kogudes olevate dokumentide, esemete ja riikluse taastajate mälestuste vastu. Rahvusarhiiv riigi suurima dokumendipärandi haldajana käivitab sel puhul kogumisalgatuse „Vaba riik 30 (103)“, et pöörata suuremat tähelepanu iseseisvuse taastamise perioodi dokumendipärandi kogumisele.

“Pöördeliste aegade dokumenteerimine on keeruline, sest sündmuste keerises olles ei mõelda sellest, mis meist tulevikku alles jääb. Siiski on sellest perioodist dokumente tekkinud ja ka arhiivi saabunud,” selgitas Rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna asejuhataja Gristel Ramler.

Ramler toob esile juba 1990. aastatel eravaldusest Rahvusarhiivi jõudnud Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi, Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu, Eestimaa Rahvarinde ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei arhiivid ning 2000. aastatel lisandunud nüüdseks juba ajalooks saanud erakondade arhiivid, mis jäädvustavad 1990. aastate poliitilist kirevust. Samuti on arhiiv varasemalt pöördunud Eesti Vabariigi presidentide, peaministrite ja Riigikogu esimeeste poole ettepanekuga anda üle riiklikule säilitamisele oma isikuarhiivid. “Toomas Vareki, Mart Laari ja Ülo Nugise arhiivid on meieni juba jõudnud, ehk lisandub ka uusi,” loodab Ramler.

Rahvusarhiiv pöördub kõigi poole, kelle valduses on dokumendipärandit 1980.–1990. aastatest üleskutsega kaaluda nende dokumentide üleandmist. Nii organisatsioonide kui isikute dokumendid, päevikud ja kirjavahetus, heli- ning videosalvestised on hindamatuks allikmaterjaliks iseseisvuse taastamisega seotud sündmuste jäädvustamisel Eesti ajalukku.

Lisainfo: Gristel Ramler
Rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna asejuhataja
Gristel.Ramler@ra.ee
693 8003