Rahvusarhiiv

Ava otsing

Rahvusarhiiv tänas vallakohtute ühisloome vabatahtlikke

Aasta viimase nädala teisipäeval, 27. detsembril toimus arhiivi peahoones Nooras vallakohtute ühisloome vabatahtlike kokkusaamine, kus tänasime aasta jooksul teistest enam sisestusi teinud kaasalööjaid. Ühtlasi kuulati Kersti Lusti ja Gerth Jaanimäe ettekandeid, jagati muljeid ja vahetati kogemusi.

Hea meel on tõdeda, et 2019. aastal alustanud vallakohtute ühisloome on tõusuteel ja 2022. aasta oli varasematest vilkam. Aastaga sisestasid vabatahtlikud 30 000 uut kohtulugu, mille tulemusena ületas sisestatud protokollide arv aasta lõpuks 100 000 piiri. Ühe protokolli keskmine pikkus on 855 tähemärki ehk umbes pool lehekülge tihedat teksti, pikim kohtulugu küünib aga 35 000 tähemärgini. Aktiivseid kaasalööjaid on projektis 30 ringis, aastaga on edetabeli etteotsa tõusnud ka päris uusi tegijaid.

Projektiga juba alguspäevil liitunud Ahto Klaos on tänaseks sisestanud enam kui 22 000 kohtulugu ehk teinud üksinda ära 22% kogu ühisloomest. Alles aasta eest alustanud Kaidi Sarv jääb Ahtost küll üldarvestuses veel tublisti maha, kuid rebis lõppeva aasta tulemuste osas juba temast mööda. Tänukohtumisel kinnitasid mõlemad kohtupalade entusiastid, et nende ühisloomehuvi ei näita raugemise märke. Ahto Klaose kinnitusel on kohtulugude sisestamisest saanud juba selline rutiin, et w-tähed kipuvad tahtmatult ka argistesse tekstidesse sisse lipsama. Kaidi Sarv tuli kokkusaamisele ülevoolava rõõmuga, et saada tuttavaks teiste ühisloojatega. Vanadest kohtulugudest leiab ta genealoogiahuvilisena tuttavaid paiku ja nimesid, millega tekivad isiklikud seosed. Kaidile toovad protokollide tekstid meelde kadunud vanaema keelekasutuse: “See on nagu terekäsi kalmulistelt teisest ilmast,” võttis Kaidi oma muljed südamlikult kokku.

Jõudsalt esikümnele lähenev Pille Mäerand kinnitas, et tema jaoks on ühisloome justkui põgenemistuba, kuhu saab pugeda argimurede ja probleemide eest. Kui ta end õhtuti kohtuprotokolle sisestama sätib, ütleb ta perele: “Lähen nüüd kohtusse!” Aktiivse ühislooja sõnul ei saa sageli arugi, kui kell on tiksunud juba paar tundi üle südaöö. Tekstidest leitud põnevaid seiku ja keelekasutust arutab Pille oma eaka emaga, kellele on sealsed paigad ja murdekeel lapsepõlvest tuttavad.

Rahvusarhiiv tänab kõiki kaasalööjaid ja kutsub uusi huvilisi ühisloojate vahva seltskonnaga liituma.

Pildil vallakohtute ühisloome tegijate edetabeli tipud Ahto Klaos ja Kaidi Sarv 27. detsembril 2022.