Rahvusarhiiv

Ava otsing

Rahvusarhiiv teeb kummarduse Eesti arhiivinduse rajajale Arno Rafael Cederbergile

Rahvusarhiiv tähistas 4. novembril saja aasta möödumist arhiivinõukogu esmakohtumisest näituse avamisega Eesti arhiivinduse rajajale ja Tartu Ülikooli ajalooprofessorile Arno Rafael Cederbergile kuulunud esemetest ja dokumentidest.

Noore Eesti Vabariigi emakeelsele ülikoolile aitasid hoogu anda mitmed Soome teadlased, nende seas 1919. aasta sügisel Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professoriks valitud Arno Rafael Cederberg (1885–1948). Tema südameasjaks sai Eesti arhiivinduse korraldamine. Cederberg teatas juba Tartusse saabumisel, kuidas arhiivindust tuleb hakata üles ehitama: „Eestlaste tingimata kohus on hoolt kanda, et saadaks riigiarhiiv ja sellele sobiv, ajakohane asupaik ja seda peab sedamaid tehtama! Ilma riigiarhiivita ei või ükski haritud rahvas toime saada.“

A. R. Cederberg juhtis 1920. aasta märtsis kokku tulnud arhiivikomisjoni ja 4. novembril 1921 kogunenud arhiivinõukogu, kelle koordineerimisel pandi alus riigiarhiivile Tallinnas ja riigi keskarhiivile Tartus, viimasest sai seejuures uurimiskeskus teadlastele ja tudengitele. Riigiarhivaar Priit Pirsko mõtestab professor Cederbergi rolli järgmiselt: „Kahtluseta saab väita, et ilma Arno Rafael Cederbergita ei oleks sündinud Eesti professionaalset arhiivindust. Tema roll Eesti arhivaaride ja ajaloolaste edumeelse põlvkonna väljakoolitamisel noore vabariigi algusaastail on hindamatu tähendusega. Sajandi eest loodi süsteem, mis on praegugi aluseks meie kirjaliku pärandi kogumisele, säilitamisele ja kasutusse toomisele.“

Arno Rafael Cederbergi tütretütar, Lundi ülikooli museoloogiaprofessor Solfrid Söderlind on Rahvusarhiivile annetanud rea dokumente ja esemeid oma vanaisa pärandist. Rahvusarhiivi peahoones Tartus avatud väljapanekul saab näha A. R. Cederbergi doktorikübara, Helsingi ülikooli magistri- ja doktoridiplomi ning Uppsala ülikooli audoktoridiplomi koopiaid, samuti fotosid ja dokumente Cederbergi Tartu Ülikoolis töötamise päevilt, sh üliõpilaste palvekirja 1927. aastast Cederbergi jätkamise kohta õppejõuna. Üleandja vahendusel jõudsid 4. novembril Rahvusarhiivi ka professor Cederbergile 1932. aastal omistatud Kotkaristi III klassi teenetemärk ning magistri- ja audoktoridiplomi juurde kuuluvad loorberipärjad.

Väljapanek jääb arhiivi püsiekspositsiooni ja sellega saab tutvuda arhiivi lahtiolekuaegadel Nooruse 3 näituste alal. Igaüks on lahkelt oodatud!