Liigu põhisisu juurde
Tagasi
11. september 2026

Rahvusarhiivi kogudest Budapesti kinolinale: Eesti filmiklassika jõuab filmimaratonile

15.–20. septembril toimuval Budapest Classics Film Marathonil linastub Eesti filmiklassika eriprogramm „Walking, Marching, Running towards Freedom“ („Kõndides, marssides, joostes vabaduse poole“), mille on kureerinud filmikriitik Johannes Lõhmus. Programmi kuuluvad Leida Laiuse „Libahunt“ (1968), Kaljo Kiisa „Hullumeelsus“ (1968) ning Virve Aruoja ja Jaan Toominga „Värvilised unenäod“ (1974). Filme säilitab Rahvusarhiivi filmiarhiiv.

Ungari Riikliku Filmiinstituudi korraldatav festival toimub tänavu üheksandat korda ning toob Budapesti kinodesse restaureeritud filme kogu maailmast. Eesti programm kuulub festivali „Avatud arhiivide“ sektsiooni.

Kolme eriilmelist linateost ühendab individuaalse vabaduse teema ja küsimus, kuidas jääda iseendaks keskkonnas, mis püüab inimest allutada. Filmid valmisid Nõukogude okupatsiooni tingimustes, kus nii laetud ainese käsitlemiseks tuli appi võtta allegooria, ajalooline lugu, grotesk või lapse fantaasiamaailm.

„Libahunt“, Leida Laiuse üks visuaalselt mõjuvamaid teoseid, põhineb August Kitzbergi samanimelisel näidendil. Filmi peategelane on vabameelne ja isepäine Tiina, kellest saab suletud külakogukonna jaoks ohtlik võõras. Sugestiivset lugu vabadusest, tõrjutusest ja kollektiivsest hirmust kannavad leedu operaatori Algimantas Mockuse lummav kaameratöö ning Veljo Tormise lüüriline originaalmuusika.

Kaljo Kiisa „Hullumeelsus“ viib vaataja 1944. aasta lõpu vaimuhaiglasse, kuhu saabub Gestapo ohvitser ülesandega leida patsientide sekka varjunud Briti luuraja. Kiisk kasutab hullumaja groteskset ja sürrealistlikku ruumi, et väljendada lõikavat kriitikat totalitaarse süsteemi aadressil.

Virve Aruoja ja Jaan Toominga „Värvilised unenäod“ jälgib viieaastase Kati maailma, kus inimesed, loomad, taimed ja loodusjõud sulanduvad maagiliseks tervikuks. Unenäo ja tegelikkuse piire hägustavad improvisatsiooniline dialoog, omanäoline helirežii, ebatavaline visuaalne laad ning Arvo Pärdi muusika.

„Värvilised unenäod“ digiteeriti Rahvusarhiivi filmiarhiivis ja restaureeriti 2024. aastal PlanPro OÜ-s Loov Euroopa MEDIA ning Euroopa Filmiarhiivide Ühenduse programmi „A Season of Classic Films“ toel. Heli digiteeriti Film Audio OÜ-s.

_

Kõik filmid linastuvad kaks korda, esimestele seanssidele teeb sissejuhatuse Johannes Lõhmus.

Programm valmis koostöös Ungari Riikliku Filmiinstituudi ja Eesti Filmi Instituudiga ning Eesti Vabariigi Budapesti saatkonna toel.

Eesti filmipärandit säilitab ja digiteerib Rahvusarhiivi filmiarhiiv.

Lisainfo ja piletid: Budapest Classics Film Marathoni kodulehel.