Riigiarhivaari ametikohal jätkab Priit Pirsko
Alates 25. oktoobrist 2025 jätkab Rahvusarhiivi juhina Priit Pirsko. Oma uue ametiaja peamiste väljakutsetena nimetab riigiarhivaar tehisintellekti rakendamist arhiivikasutaja teenistusse ning Rahvusarhiivi uue Endla maja tegevuste käivitamist.
Juba praegu on Rahvusarhiivi veebikeskkondades võimalik arhiivimaterjalidega tutvuda ööpäevaringselt. Järgmiseks oluliseks sammuks on materjalide sisuotsing. Rahvusarhiivis on käsikirjalise teksti, objekti- ja näotuvastuse ning indekseerimisega tehtud katseid juba mitme aasta vältel. „Arhivaalide automaatne tekstituvastus ja masintõlge loovad nii meie kui arhiivikasutajate jaoks täiesti teistsuguse kasutusvõimaluse ja -kogemuse”, on Priit Pirsko optimistlik.
Lõpusirgel on Rahvusarhiivi Tallinna üksuste kolimine Endla tänavale Rahvusraamatukogu hoonesse. Selle tulemusena koondati paberdokumendid Maneeži tänavalt, audiovisuaalpärand Ristiku tänavalt ning osa Rakvere hoidla kogudest kokku ühte keskusesse. Priit Pirsko usub, et mitme mäluasutuse tegutsemine ühe katuse all pakub rohkelt põnevaid koostöövõimalusi.
Riigikantselei kuulutas septembris välja avaliku konkursi riigiarhivaari ametikohale seoses riigiarhivaari ametiaja lõppemisega.
Priit Pirsko (1964) on lõpetanud cum laude Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo eriala ja kaitsnud samas filosoofiamagistri kraadi. Aastatel 1993–1999 töötas P. Pirsko Eesti Ajalooarhiivi direktorina, aastatel 1999–2000 oli ta Rahvusarhiivi regionaaldirektor ja riigiarhivaari asetäitja ning alates 2000. aasta lõpust riigiarhivaar. 2013. aastal tunnustas Vabariigi President riigiarhivaar Priit Pirskot Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Rahvusarhiivi areng alates 2000ndatest aastatest
Säilitamine ja kogud
- 2025. aasta lõpuks on 100% arhiiviainesest säilitatud nõuetekohastes hoidlatingimustes. Aastal 2000 asus nõuetekohastes hoidlates vaid 2% materjalist.
- Analoogkogude maht: ca 100 riiulikilomeetrit
- Digitaalarhiivi maht: 6 PB (6000 TB)
Kasutatavus ja ligipääs
- Külastuste arv: ca 8 000 kohapeal ja 1,8 miljonit veebis aastas (99,7% külastustest on veebikülastused)
- 100% arhiivikirjeldustest veebis kättesaadav. Selleni jõuti 2009. aastal esimesena Euroopas.
- Digikujutisi veebis: üle 40 miljoni
Inimesed ja tunnustus
- Tänu töövoogude optimeerimisele suudab Rahvusarhiiv oma ülesandeid täita 180 töötajaga. Varasematel aastatel ulatus töötajate arv kuni 350-ni.
- Unistuste tööandja tiitel 2023 (nii avalikus sektoris kui ka üldarvestuses)
Digilahendused ja innovatsioon
- Eesti filmipärandi voogedastusplatvorm Arkaader. Eesti Filmi Instituudi ja Rahvusarhiivi ühisprojekt.
- Arhiivihalduse tööprotsesside keskkond Astra. Astra võimaldab liigitusskeemide haldust, arhiivikirjelduste genereerimist, kooskõlastamist ja hindamisotsuste jälgimist ühes keskkonnas.
- Arhiiviinfosüsteem AIS 3.0. AISis on kirjed kogu Rahvusarhiivi ainese kohta, mida on ligikaudu 10 miljonit ühikut.
- Meediateek pakub mugavat ligipääsu Eesti-ainelistele foto-, filmi- ja helikogudele 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani.
- Tehisintellekti rakendamine käsikirjalise teksti, objektide ja nägude tuvastamiseks