Riigiarhivaari ametikohal jätkab Priit Pirsko
25. oktoobrist 2020 jätkab Rahvusarhiivi juhina riigiarhivaari ametikohal Priit Pirsko.
Priit Pirsko (1964) on lõpetanud cum laude Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo eriala ja kaitsnud samas filosoofiamagistri kraadi. Aastatel 1993–1999 töötas P. Pirsko Eesti Ajalooarhiivi direktorina, aastatel 1999–2000 oli ta Rahvusarhiivi regionaaldirektor ja riigiarhivaari asetäitja ning alates 2000. aasta lõpust riigiarhivaar. 2013. aastal tunnustas Vabariigi President riigiarhivaar Priit Pirskot Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Riigikantselei kuulutas aprillis välja avaliku konkursi riigiarhivaari ametikohale seoses riigiarhivaari ametiaja lõppemisega. Tippjuhtide kompetentsikeskuse valikukomisjonis 17. juunil toimunud hindamisel peeti P. Pirsko kandidatuuri riigiarhivaari ametikohal jätkamiseks sobivaks. 19. juunil toetas Priit Pirsko kandidatuuri ka arhiivinõukogu liikmeskond. Nõukogu koosolekul esitatud tegevuskava keskendus Rahvusarhiivi arengule järgmise viie aasta perspektiivis.
Arhiivinõukogu esimees, haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets sõnas, et arhiivinõukogu üksmeelne toetus on tunnustus senisele professionaalsele tööle, aga ka usaldusavaldus uuele tegevuskavale, kus Rahvusarhiivil on valitsusasutusena oluline roll Eesti e-valitsemise toetamisel ja infoühiskonna arendamisel. Ta lisas, et Priit Pirsko on olnud riikliku arhiivinduse aktiivne ülesehitaja, asjatundlik arhiivinduse õigusruumi kujundaja kahe arhiiviseaduse kaasautorina, tulemuslik arhiiviteenuste kaasajastaja ning Eesti arhiivinduse kõrgetasemeline tutvustaja üleilmses arhiiviruumis.
Rahvusarhiivi tegevuse järgmise viie aasta suunad on seotud eeskätt arhiiviväärtusliku digitaalse teabe kogumise ja digitaalsele arhiiviainesele juurdepääsu tagamisega, sh arhiiviväärtuslike andmekogude arhiveerimise ning kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava (2018–2023) raames teostatava dokumendi-, foto- ja filmipärandi digiteerimisprojektide läbiviimisega. Samuti on lähiaastate prioriteet jätkata Rahvusarhiivi Tallinna keskuse rajamist koostöös Rahvusraamatukoguga ning edendada arhiiviteabele tuginevat arhiivipedagoogilist tegevust üle Eesti. Rahvusarhiivi digikogud pakuvad nii asjaarmastajatele kui professionaalidele rikkalikku ja ainulaadset avastamisrõõmu 13. sajandist tänapäevani – igaühe arvutis ja nutiseadmes on kliki kaugusel ligi 23 miljonit arhiividokumendi digikujutist, lisaks sadu tuhandeid fotosid ning tuhandeid ajaloolisi maakaarte, filme ja helisalvestisi.
Priit Pirsko Rahvusarhiivi peahoone Noora avamisel Tartus 1. veebruaril 2017. Foto: Andres Kiho