Saaremaa Muuseumi näitus “Saarlased nõukogude sõjaväebaasidel jalus” Tartus märtsi lõpuni

2019. aasta sügisel möödus 80 aastat sündmustest, mille tagajärjed annavad end Euroopas ja kogu maailmas tunda tänaseni.

23. augustil 1939 Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungilepinguga piiritlesid lepinguosalised oma mõjupiirkonnad Euroopas ja peagi algas kokkulepitu elluviimine. 01.09.1939 ründas Saksamaa Poolat ja vallandus Teine maailmasõda. 28.09.1939 surus NSV Liit Eestile peale vastastikuse abistamise pakti, mis andis Nõukogude poolele õiguse sõjaväebaaside loomiseks.

Baaside leping ja sellele järgnenud 1940. aasta lisakokkulepe puudutasid eriti valusalt Saare- ja Läänemaad ning Paldiski piirkonda. Sõjaväebaaside alla nõutavast 42 maa-alast paiknes tervelt 25 Saaremaal kogupindalaga 13 630 hektarit, mis moodustas umbes 5,1 protsenti saare pinnast. Kõige raskem ja kurvem, mis nüüd järgnes, oli majapidamiste (448 üksuse) likvideerimine baasi aladel ja elanike evakueerimine. Suurima ülekohtu all kannatas Taga-Sõrve rahvas, kus likvideerimisele kuulus 144 ja Kõiguste-Ruhve piirkond, kus baasi alla jäi 131 majapidamist. Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt ja sellele järgnenud punane riigipööre suurendasid sõjaväelaste omavoli baaside rajamisel veelgi.

Käesolev näitus kajastabki neid kurbi ja veidi unustuse hõlma vajunud sündmusi Saaremaal. Näituse koostas Endel Püüa ja see avati esmakordselt Saaremaa Muuseumis 23. oktoobril 2019.

Väljapanek on Rahvusarhiivi Tartu galeriis Nooruse 3 avatud kuni märtsi lõpuni (tööpäeviti kell 9–19, laupäeviti kell 10–15). Kõik huvilised on lahkelt oodatud!