Stipendiumikonkurss Eesti riigijuhtide elu ja tegevuse uurijatele

Riigikantselei koostöös Rahvusarhiiviga kuulutab saabuva vabariigi aastapäeva puhul välja stipendiumikonkursi „Eesti riigijuhid 1918–1992“. Võidupühaks antakse välja 30 tuhande euro suurune stipendium Eesti riigijuhtide elu ja tegevuse uurimiseks.

Stipendiumi eesmärk on toetada eestikeelset uurimistööd Eesti riigivanematest ja peaministritest aastatel 1918–1992. Stipendiumi saab taotleda Ado Birki, Aleksander Warma, Tõnis Kinti ja Heinrich Marki elu ja tegevuse uurimiseks.

Stipendiumi võivad taotleda kõik ajalooalase teadusliku uurimistöö kogemust omavad isikud. Stipendiumi taotlemiseks tuleb Rahvusarhiivile 19. maiks 2023 esitada avaldus, elulookirjeldus isiku- ja kontaktandmetega, seniste uurimuste ja publikatsioonide nimekiri ning lühike põhjendus koos uurimistöö ideekavandi, kasutatavate allikate ülevaate ja töö valmimise ajakavaga. Stipendiumitaotluste läbivaatamiseks ja stipendiumisaajate otsustamiseks moodustab riigiarhivaar teadusekspertidest koosneva stipendiumikomisjoni. Stipendiumi saaja kuulutab Riigikantselei välja võidupühaks, 23. juuniks.

Riigikantselei asutas stipendiumi „Eesti riigijuhid 1918–1992“ 2007. aastal. Stipendiumikomisjoni heakskiidu saanud käsikirjad avaldatakse Eesti riigimeeste elulugude sarjas, mille on asutanud Rahvusarhiiv.

2008. aastal anti stipendium professor Jüri Antile August Rei tegevuse uurimiseks, kelle kohta valminud monograafiat „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“ esitleti 2012. aastal ning see oli riigimeeste elulugude sarja esimene raamat.

2012. aastal pälvis stipendiumi Indrek Paavle Otto Tiefi akadeemilise biograafia koostamiseks. Raamat „Õiguse ja omariikluse eest: Otto Tief (1889–1976)“ avaldati 2014. aasta sügisel, kui möödus 70 aastat Tiefi valitsuse moodustamisest.

2013. aastal anti välja kaks stipendiumi: Toomas Karjahärmile ja Ago Pajurile Konstantin Pätsi ning Krista Arule Jaan Tõnissoni akadeemiliste biograafiate koostamiseks. Konstantin Pätsi kohta valminud tööd „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia.“ esitleti EV100 juubelinädalal. Jaan Tõnissoni kohta valminud tööd „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem“ esitleti 2019. aasta novembris.

2014. aastal sai stipendiumi Ivo Juurvee, kes kirjutab koos Meelis Saueauguga akadeemilise biograafia Kaarel Eenpalust. 2015. aasta stipendiumi sai Priit Rohtmets Friedrich Akeli akadeemilise biograafia koostamiseks. Friedrich Akeli kohta valminud monograafiat „Friedrich Akel – silmaarst, diplomaat ja riigimees“ esitleti 2021. aasta septembris, millega tähistati Akeli 150. sünniaastapäeva.

2016. aastal sai stipendiumi Hent Kalmo Ants Piibu akadeemilise biograafia koostamiseks, 2017. aasta stipendium anti Mari-Leen Tammelale Jaan Teemanti, 2018. aasta stipendium Küllo Arjakasele Juhan Kuke, 2019. aasta stipendium Kalev Kukele Otto Strandmani ning 2020. aastal Olev Liivikule Jüri Jaaksoni akadeemilise biograafia koostamiseks. 2021. aastal sai stipendiumi autorite kollektiiv koosseisus Marju Luts-Sootak, Hannes Vallikivi, Hesi Siimets-Gross ja Liisi Veski Jüri Uluotsa akadeemilise biograafia koostamiseks.

Stipendiumikonkursi statuut: http://www.riigikantselei.ee/et/stipendium. Stipendiumi taotlemiseks vajalikud materjalid tuleb Rahvusarhiivile saata elektrooniliselt e-posti aadressile rahvusarhiiv@ra.ee või posti teel aadressile Nooruse 3, 50411 Tartu.