Tagasivaade Rahvusarhiivi ja ICARUSe konverentsile Tallinnas

27. ja 28. mail 2026 toimus rahvusvahelise arhiiviuuringute keskuse ICARUS 36. konverents pealkirjaga „Pärandi väärtustamine, teadmiste võimendamine – arhivaaridelt igaühele” koostöös Rahvusarhiiviga. Rahvusraamatukogu 6. korruse terrassisaalis võõrustatud ligi sadakond külalist 20 riigist said osa 36 sõnavõtust, mida sai jälgida ka veebiülekande vahendusel ning mille videosalvestused on kättesaadavad ICARUS-e YouTube’i kanalilt.

Konverentsi keskmes olid sel korral arhiivipärandi kasutusküsimused võimalikult avaras tähenduses: kuidas saab tehisintellekt mõjutada ja toetada arhiivikasutust, missuguseid kasutajasõbralikke tehnoloogiaid on arhiivid ja teisedki mäluasutused arendanud ja rakendanud või kuidas kogukonnad võimendavad arhiivikasutust ja aitavad laiendada juurdepääsu arhiividele. Et arhiivikasutus on tugevas seoses arhiivide usaldusväärsusega, siis sobitus konverentsi programmiga suurepäraselt arhiivide asendamatut ja mõjuvõimsat rolli tõendusväärtusliku teabe eestkõnelejana mõtestanud eksperdi ja mitme arhiivindusliku bestseller’i autori Laura Millari  peaettekanne teemal „Õpetlike hetkede leidmine“. Millar võrdles arhiividega seonduvaid müüte – arhiivid ja andmed „lihtsalt“ eksisteerivad; kõik andmed on digitaalsed; arhiivid ja andmed on kellegi teise vastutus – arhiivide igapäevatöö reaalsusega, kus on teistsugused põhimõtted: andmed on püsivalt olemas vaid juhul, kui kaitseme neid loomisest alates; arhiivid on igaühe vastutus ehk arhiivimoodustajad, arhivaarid ja arhiivikasutajad moodustavad ühise eluringi ja vastutavad arhiivide püsimise eest; ning andmed ja arhiivid – olgu need loodud sajand tagasi või alles eile – on identiteedi, mälu ja ajaloo unikaalne tõendusmaterjal.

Avaettekande kõrval mahtus konverentsi esimesse päeva rida sõnavõtte, millest kesksel kohal asus sessioon pealkirjaga „Tehisintellekt ja arenenud tehnoloogiad”, kus tutvustati tipptasemel arhiivikasutuse tööriistu, suuri keelemudeleid ja tehisaru toel loodud arhiivikirjelduste rakendusi. Konverentsi teisel päeval keskenduti arhiivide juhtimisele ja parimatele tavadele ning tutvustati kultuuripärandi ökosüsteemide, koostöö ja infoturbe rahvusvahelisi vaatenurki. Näiteks andis Itaalia kultuuripärandi digikeskuse direktor Giuliano Romalli ülevaate Itaalia kultuuripärandi ökosüsteemi Ecomic keskkonnast, mis toetab kultuuripärandi digitaalset üleminekut ja mis on loodud andmete, infrastruktuuri ja valdkonna ekspertide teadmiste integreerimiseks. Järgnesid arutelud tipptehnoloogia ja avalikkuse kaasamise teemadel, kus tehisintellekt kohtub ligipääsetavuse, taskuhäälingute ja loominguliste viisidega arhiivide tutvustamiseks laiemale publikule. Kohtumise lõpuosas pöörati tähelepanu haridusele ja avalikkuse kaasamisele, näidates, kuidas arhiivid võivad muutuda võimsateks lugude jutustamise vahenditeks klassiruumides ja kogukondades. Seal hulgas tulid tutvustamisele rahvusarhiivi töölõigud tehisintellekti arendamisest koostööprojektis ArchXAI Sven Lepa vahendusel, arhiivipedagoogika arengusuunad Eliis Truumani esituses ning filmipärandit koolidele vahendava portaali EDU Arkaader hetkeseis Jarmo Nageli käsituses.

Nii Tallinnas toimunud konverentsist kui ka 2025. aastal aset leidnud kahest ICARUS-e kohtumisest saab lähemalt lugeda ajakirja Tuna 2026. aasta septembris ilmuvast 3. numbrist.