Rahvusarhiiv

Ava otsing

Tuna 3/2022: varauusaja tallinlastest ENSV kirjanike, George Kennani ja tänapäeva Kremlini

Tänavuse Tuna 3. numbri avavad järjepanu kaks esseed: avaldame Doris Kareva raamatukogumälestused Tartu Ülikooli Raamatukogu 220. aastapäeval peetud kõne alusel ning Jüri Saar mõtestab Kremli vaadet maailmale Teise maailmasõja järgsel ajal George Kennani pika telegrammi põhjal alates 1946. aastast.

Artiklitena jõuavad lugejate ette Inna Põltsam-Jürjo sündiku ja narri käsitlus 16. sajandi teise poole Tallinna raeprotokollide alusel, Piret Lotman analüüsib 17. sajandi teisel poolel Tallinnas tegutsenud trükkali Christoph Brendekeni ja tema konkurendi Christian Trapi vaidlusi lauluraamatute kirjastamisel, Marleen Metslaid kirjutab Ilmar Talvest kui Eesti etnoloogist, Kristi Viiding jälgib flaami humanisti Justus Lipsiuse tegevust varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal, Henry Kuningas annab ülevaate “Eesti Tööstusprojekti” rollist Eesti tööstuse kujunemisloos ning Sirje Olesk valgustab Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu tegutsemisaja algust aastail 1944–1949.

Dokumendi rubriigis tutvustab Jelena Vammus Ivangorodi kaupmehe naise Feodosja Tortšakova kirja 17. sajandist ja Valdur Ohmann käsitleb KGB operatiivtööd Mai Levini näitel. Lisaks saab värskest Tunast lähemat teavet kirjanik Eduard Männiku tegevusest, ajalookirjanduse aastapreemia 2021 nominentidest ja laureaat Toomas Karjahärmi uurimistööst Vene impeeriumi parlamendist ja Baltikumist 1906–1917 ning rea sisukaid ülevaateid varia ja arvustuse rubriigist.

Ajakiri Tuna on leitav nii meie veebipoest kui ka Tallinna ja Tartu arhiiviesindustest. Ajakirja varasemad numbrid alates 1998. aastast on avaldatud Tuna veebilehel (artiklid teeme veebis avalikuks kaheaastase viivitusega alates artikli ilmumisest). Nauditavat lugemist!